Redoksreaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel
sün |
P Robot: lisatud be-x-old:Затляняльна-аднаўленчыя рэакцыі |
||
52. rida: | 52. rida: | ||
[[id:Redoks]] |
[[id:Redoks]] |
||
[[be:Акісленне]] |
[[be:Акісленне]] |
||
[[be-x-old:Затляняльна-аднаўленчыя рэакцыі]] |
|||
[[bs:Redoks reakcija]] |
[[bs:Redoks reakcija]] |
||
[[bg:Окислително-редукционни процеси]] |
[[bg:Окислително-редукционни процеси]] |
Redaktsioon: 17. mai 2012, kell 09:21
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.
Redoksreaktsioon saab toimuda ainult siis, kui reageerivate ühendite redokspotentsiaalid on erinevad.
Terminoloogia
Redoksreaktsiooni kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid:
- Oksüdatsioon on elektronide loovutamise protsess.
- Reduktsioon on elektronide liitmise protsess.
- Oksüdeerija on aine, mis oksüdeerib teist ainet, liites endale elektrone.
- Redutseerija on aine, mis redutseerib teist ainet, loovutades sellele elektrone.
Oksüdeerijad ja redutseerijad
Aineid, millel on oksüdeerivad omadused, nimetatakse oksüdeerijateks või oksüdantideks. Oksüdeerijad liidavad endaga elektrone, ise redutseerudes. Tüüpiline oksüdeerija on kõrge oksüdatsiooniastmega nt MnO4-, kus mangaani oksüdatsiooniaste on +7 .Teised näited oksüdeerijatest on H2O2, CrO3, Cr2O72-, OsO4.
Ained, mis redutseerivad on redutseerijad või reduktandid. Nemad loovutavad redoksreaktsioonis elektrone, ise oksüdeerudes. Redutseerijad on näiteks metallid (Li, Na, Mg), orgaanilises keemias kasutatavad NaBH4 (naatriumborhüdriid), LiAlH4 (liitiumalumiiniumhüdriid)
Redoksreaktsioonide näiteid
Reaktsioon vesiniku and fluori vahel:
Antud reaktsioon kulgeb kahe pool-reaktsioonina: oksüdeerumine
- ehk teisiti
Elementidel on oksüdatsiooniaste 0. Esimeses poolreaktsioonis vesinik oksüdeeritakse oksüdatsiooniastmest 0 kuni oksüdatsiooniastmeni +1. Kuna vesiniku aatomeid osaleb reaktsioonis kaks, siis vesinik kaotab kokku 2*1=2 elektroni.
ja redutseerumine
- ehk teisiti
Teises poolreaktsioonis redutseeritakse fluor oksüdatsiooniastmest 0 kuni −1.
Kuna kogu reaktsiooni laeng jääb muutumatuks, peab oksüdeerumisel loovutatud elektronide arv olema võrdne redutseerumisel liidetud elektronide arvuga. Poolreaktsioonide liitmisel elektronide hulk taandub välja ning elektronide ülejääki ei teki:
Ioonid moodustavad vesinikfluoriidi
Redoksreaktsioonid looduses
Looduses levinuimate redoksreaktsioonide seas on põlemine, hingamine ja roostetamine.