Haavlid

Haavlilaenguga padrun

Haavlid on pliist antimonilisandiga väikesed ümmargused terad. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks. Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.

Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks.

Haavleid kasutatakse sileraudsete püsside laengutes.

Haavlitega laskmine

Jahil lastakse haavlitega väikeulukeid ja jahilinde. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.

Sportlikus jahilakmises kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sporingus laengukaaluga 28 g.

Haavli maksimaalne lennu kaugus

Normaalse st antud relvale ettenähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30 kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100 kordse läbimõõduga meetrites.

Haavlite andmed

Haavli number mm	Läbimõõt mm	Ühe haavlitera keskmine kaal g	Haavlite arv 30 g laengus
11	1,50	-	-
10	1,75	0,031	971
9	2,00	0,048	621
8	2,25	0,065	460
7	2,50	0,093	321
6	2,75	0,123	246
5	3,00	0,160	188
4	3,25	0,200	150
3	3,50	0,253	118
2	3,75	0,312	96
1	4,00	0,375	80
0 või 1/0	4,25	0,423	71
2/0	4,50	0,540	56
3/0	4,75	-	-
4/0	5,00	-	-
5/0	5,25	-	-
6/0	5,50	-	-

Kartetšide andmed

Haavleid üle 5,50 mm läbimõõdu nimetatakse kartetšiks ja tähistatakse Rooma numbritega suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.

Kartetši number mm	Läbimõõt mm	Ühe haavlitera keskmine kaal g	Haavlite arv 30 g laengus
VI	5,90	-	-
V	6,15 või 6,30	-	-
IV	6,88 või 7,40	-	-
III	7,80	-	-
II	8,00	-	-
I	8,20	-	-

Vaata ka

• Terashaavlid
• Haaveldamine