Grammatilised seosed

Grammatilised seosed on moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid:

• abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad;
• muutetunnused: käändsõnade käänamine (arvu- ja käändetunnuste muutumine), tegusõnade pööramine (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).

Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.

Grammatilisi seoseid on kolm:

• rinnastus,
• alistus,
• predikatsioon.

Rinnastusseos

Rinnastusseos ehk koordinatsioon ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid. See tähendab, et rinnastatud sõnad või fraasid on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt Naine istutas peenrale porgandeid ja kaalikaid. Laps ostis poest kommi ja nätsu.

Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad, toodud näitelausetes sidesõna ja. Rinnastuseos ühendab alati samu lauseliikmeid, nt Õues on lumi (alus) ja jää (alus), Kohvi keetmnine (alus) ja koogi küpsetamine (alus) käis kähku.

Alistusseos

Alistusseos ehk subordinatsioon on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja ja alistatav. Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab, täpsustab alistajat.

Alistusseost on omakorda kaks liiki:

• ühildumine ehk kongruents, nt magus komm, magusa kommi, magusaks kommiks jne;
• sõltumine ehk rektsioon, nt kirjutas luuletust, luges ajalehte, tahab minna.

Predikatsioon

Predikatsioon on aluse ja öeldise vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine, nt Kauplus tutvustas oma klientidele uusi tooteid. Poiss sõitis jalgrattaga järve äärde.