Virgo Mihkelsoo: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Karlakas (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Karlakas (arutelu | kaastöö)
P Karlakas teisaldas lehekülje Virgo mihkelsoo pealkirja Virgo Mihkelsoo alla: Perekonnanimi suure tähega.
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 4. mai 2012, kell 21:27

Virgo Mihkelsoo

Sündis 1941. aastal talunikuperes Valgamaal Paju külas Viiral. 1949. aastal oli koos vanematega küüditatud Siberisse. 1949. aastal polnud pääsu emal-isal, kolmel lapsel ega vanaemal-vanaisal. Vanaisa oli 80aastane ja viidi ära lausa kanderaamil, võõra maa mulda ta jäigi. Pere sai tagasiteele asuda üheksa aasta pärast. Isa töötas välja viljapuhastusmasina, mis kiuslikule koirohule ära tegi ja autorile medali tõi. Aga auraha laureaat ei saa ju asumisel olla! Läkski kojusõiduks. Mainimisväärne on ka fakt, et põllumajandusmehaanikust isa leidlikkuse ja tehnilise taibuga saavutatu (mitte rikkuse, nagu arvati) pärast pere üleüldse küüditati!

Virgo Mihkelsoo lõpetas Peterburi Tehnikaülikooli, erialalt on ta elektrofüüsik. Sel alal anti talle tehnikakandidaadi kraad (praegu võrdne doktorikraadiga). On töötanud teadurist teadussekretäri ja lasertehnika peakonstruktorini Eesti Teaduste Akadeemias, lõpuks oli Tartu Ülikooli laserbioloogia ja -meditsiini labori juhataja. V. Mihkelsool õnnestus peaaegu kõik uuringute tulemused ja tööd viia praktiliste rakendusteni, sealhulgas võib ära märkida rekordiliste impulssmagnetväljade saamist, optiliste elementide töökoja käivitamist, arvutiga juhitava süsteemi-spektromeetri (reguleeritava laserkiirguse saamiseks ultraviolett-, nähtava- ja infrapunalainete alas) väikseseeriaviisilist tootmist, magnetseadmete ja laserite eksporti. 1989. aastast tegeles Tartu Ülikoolis laserkiirguse rakendamisega meditsiinis ravi eesmärgil koostöös erialaarstidega. Loodi katseseadmeid, korraldati rahvusvahelisi seminare, ülikooli raamatukogus avaldati lasermeditsiinialaseid bülletääne, raviasutustes võeti kasutusele mitmeid lasermeditsiinilisi seadmeid jne. Samas tegeles Mihkelsoo erinevate laser- ja biomeditsiiniliste seadmete ettevalmistamisega tootmiseks projekteeritud Tartu Ülikooli eksperimetaalses katsetootmistehases. 1993. aastast taastab ta ja peab vanaisa talu sünnikohas Valgamaal. Koos abikaasaga on pühendunud tatrakasvatusele ja mesilaste pidamisele eelkõige tatramee saamiseks.

Leningradi Polütehnilise Instituudi insener-elektrikuna lõpetanud Virgo töö tulemused on käinud kosmoses, panustanud sõjaväetehnikasse. Kõik see oli vägagi salastatud töö, milles oli oma osa ka Nobeli preemia laureaadil akadeemik Prohhorovil.

«Priima poiss olin» lisab Virgo Mihkelsoo oma tegevuste loetellu maleturniiri võidu, mägironimise, seda ka Peeter-Pauli kindluse seinal, ja mäesuusatamise, kui vestleb ajakirjaniku Marite Uiboga ajalehest "Valgamaalane".