Kalle Kurg

Kalle Kurg (sündinud 25. mail 1942 Tartus) on eesti kirjanik, kriitik, tõlkija ning toimetaja. Ta on avaldanud luulet, proosat, esseesid, kirjandusuurimuslikke artikleid, satiire ja humoreske, teatrikriitikat jm., tegutsenud lavastaja ja kujundajana. Pseudonüümid: Krisostomus Silvester, Karl Kelgu, K. Uustalu jm.

Elukäik ja töö

Pärast õpinguid aastatel 1949–1952 Pärnu 2. Mittetäielikus Keskkoolis, Pärnu 1. Keskkoolis (1952–1961) ja Tartu Ülikoolis (1961–1966, eesti filoloogia) töötas Kalle Kurg aastail 1967–1969 ajakirja Eesti Loodus kunstilise toimetajana ja 1969–1971 Eesti Televisiooni kunstisaadete vanemtoimetajana.

1971. aastal siirdus Kalle Kurg ajakirja Looming toimetusse, kus oli publitsistikaosakonna juhataja, aastal 1975 peatoimetaja asetäija. 1976. aastal valiti ta Kirjanike Liidu juhatuses Loomingu peatoimetajaks ja ta töötas selles ametis 1988. aasta jaanuarini. Veiko Märka järgi on Kurg aktiivselt ajakirja suundi kujundanud toimetaja: “Meil on põhjust rääkida Semperi Loomingust, Tuglase Loomingust ja miks ka mitte Kalle Kure Loomingust.” Maie Kalda sõnul avardas Kurg Loomingu "profiili tõlkekirjanduse ja kaasaegse väliskirjanduse ülevaadetega ning teadustemaatilise esseistikaga." Kirjandusteadlase Pärt Liase sõnul kuulub Kalle Kurg nende Loomingu toimetajate hulka, kes on rakendanud tuglaslikku põhimõtet avaldada autoreid "seinast seina", tagades sellega ajakirja prestiižikuse.Oskar Kuninga sõnul oli “just Looming selleks tribüüniks, kus varjatumalt või õnnekombel ka avalikumalt sai ennast väljendada meie opositsiooniline eliit”. Ajakirja säärane hoiak tuleb “suurelt osalt panna ka peatoimetaja organisaatorlike võimete arvele. Kerge tal sellise trotsliku joone säilitamine võimuorganite valvsa pilgu all muidugi ei olnud.”

Aastal 1992 algatas Kurg kultuuriajakirja Sina ja Mina.

Aastatel 1989–1991 töötas Kalle Kurg Eesti Ajakirjanike Liidu tegevtoimetajana, 1991–1992 Eesti Televisiooni kirjastusosakonna juhatajana. 1992. aastast siirdus Kalle Kurg disaini ja informatsioonilevi alale, olles aastani 1993 as. Meediapress juhatuse esimees ja aastatel 1994–1995 as. Toxa Tha peakonsultant. 1996. aastal läks Kurg kirjastuse Ilo direktoriks ja oli seejärel aastatel 1998–1999 kirjastuse Kunst peatoimetaja. Aastast 2000 on Kalle Kurg vabakutseline kirjanik ja tõlkija.

Eesti Kirjanike Liidu liige on Kalle Kurg aastast 1975. 1960. ja 1970. aastail valiti ta Tartu Noorte Autorite Koondise ja siis Kirjanike Liidu Tallinna Noortesektsiooni esimeheks. Ta oli aastatel 1976–1981 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär ja hiljem juhatuse presiidiumi liige.

Kalle Kurg osales Friedebert Tuglase Seltsi eestvõttel alanud eesti-soome luuleõhtute (“luulesild”) korraldamises ja juhtimises (1982, 1983, 1984) ning eesti–soome kultuurisuhteid ja eesti kirjandust käsitlevates Soome Raadio ja Soome Yle 2 televisioonisaadetes. 1980. aastate lõpul ja 1990. aastatel oli Soome Yleisradio kultuurikorrespondent.

Kalle Kurg võttis osa kodanikualgatuse Eesti Demokraatia Uuendamine (E-D-U) väljakujundamisest. Ökoloogiateemat käsitledes esitas Kalle Kurg aastal 2001 algatusliku idee Eesti muutmisest loodusvabariigiks (ökoriigiks) ja aastal 2007 idee ökoasumi rajamisest Eestisse

1966. aastal osales Kalle Kurg ansambli Rajacas algkoosseisu tegevuses.

Looming

Ilukirjandus. Kalle Kurg debüteeris trükisõnas aastal 1958, avaldades sealt peale hulgaliselt luuletusi, lüürilisi miniatuure, satiire jm. Koondkogu “Pimeduse värvid” sisaldab luulet ja teatritekste aastatest 1960–1990. Tooni annavad traagiline ja irooniline vaade okupatsiooniajale, laulva revolutsiooni aegne vabanemisootus, aga ka armastusluule, inimliku läheduse teema ning eksistentsiaalne probleemistik. Kalle Kure tekstidele on kirjutanud laule Anti Marguste jt. Kalle Kurg on avaldanud ka novelle, satiire jm. Aastatel 1990–1992 luges Kalle Kurg oma novelle Eesti Raadio "Keskööprogrammi" autorirubriigis "Kummalised lood". (Sarja toimetaja Helgi Erilaid.) Sari käsitles irooniliselt ja humoristlikult eeskätt lähiminevikku. Aastatel 2000–2005 oli tal Klassikaraadios oma saatesari "Ütle, mis sul on?", kus ta luges iga kuu ette kaks uut saate jaoks kirjutatud tänapäevateemalist novelli. (Sarja toimetaja Marge-Ly Rookäär.)

Kirjanduskriitika. Alustanud kirjanduseuurijana aastal 1965, on Kalle Kurg artiklites, esseedes ja ja arvustustes käsitlenud kirjandusteoreetilisi probleeme, rahvuskirjanduse üldpildi põhimotiive, kirjanduse hetkeseise ja suundumusi luules, proosas ja näitekirjanduses, žanriküsimusi, kirjanduse iseärasusi teaduse ja tehnoloogia ajastul, eesti kirjanduses avalduvaid sotsiaalseid nägemusi, kirjaniku iseseisvuse probleeme jm. "Kure kriitilised tööd, sh mitmed üldistavad ettekanded, on kultuurifilosoofilise kallakuga.", nendib. M. Kalda.Kurg lõi 1970. aastate artiklites kirjanduse kirjeldamiseks oma süsteemi, mis erines ametlikust kirjanduskäsitlusest ja tõi kirjandusteaduse traditsiooniliste lähenemisviiside kõrvale muude teaduste vaateviise. Kurg on käsitlenud ka üksikkirjanikke, nagu Valmar Adams, Kalju Kangur, Heino Kiik, Jaan Kross, Paul Kuusberg, Eha Lättemäe, Lehti Metsaalt, Mihkel Mutt, Helga Nõu, Juhan Peegel, Linnar Priimägi, Hando Runnel, Juhan Saar, Rein Saluri, Rein Sepp, Mats Traat, Friedebert Tuglas, Ülo Tuulik, Mati Unt, Debora Vaarandi, Arvo Valton Vallikivi, Rein Veidemann, Enn Vetemaa, jt ning soome kirjanikke, nagu Lassi Nummi, Antti Tuuri jt.

Teatrikriitika. Teatrikriitikat hakkas Kalle Kurg kirjutama 1963. aastast, avaldades muuhulgas ajalehes Edasi kirjutisi sarjana “Kaaskajasid Noorsooteatri külalisetendustele”, jm.

Tõlked. Luuletõlkeid hakkas Kalle Kurg avaldama 1970. aastatel. Kalle Kurg on tõlkinud nii ilukirjandust (luules Hermann Hesse, Lassi Nummi jt, proosas (Daniel Katz, Ilkka Remes jt) kui ka filosoofilist kirjandust (Pekka Himanen, Esa Saarinen) ja teabekirjandust (Eero Paloheimo jt).

Koostaja ja raamatutoimetaja. Kalle Kurg on olnud ilukirjanduslike valimike ja teabekirjanduse kogumike (sealhulgas Avatud Eesti Fondi kogumike “Sallivus” ja “Usaldus”) koostaja ja tõlkeraamatute (inglise, prantsuse ja soome keel) toimetaja.

Raadio- ja televisioonisaated. 1960. aastate lõpul tegi Kalle Kurg sõnalis-muusikalisi autorisaateid Eesti Raadio "Keskööprogrammile". Aastatel 1969–1973 oli ta autoriks ja toimetajaks Eesti Televisiooni saatesarjadele "Kirjandussaade", "Kirjanduslik kolmapäev", "Lahtisi lehti kirjaniku töölaualt" ja kunstiteemalistele saatesarjadele "Spekter", ""Spektri" võistlusssari" ning "Fototund". Autorirubriik "Kummalised lood" Eesti Raadio "Keskööprogrammis" (1990–1992) ja autorisari "Ütle, mis sul on" Klassikaraadios (2000–2005) olid ilukirjanduslikud.

Raamatud

• "Pimeduse värvid 1960–1990". (Luulekogu.) Tallinn, Virgela 1999, 254 lk. ISBN 9985862953 (ISBN-13 9789985862957)

Luule antoloogiates ja kogumikes

• “Kõik siin maailmas." (Haikuantoloogia.) Koostanud Mart Mäger. Tallinn, Eesti Raamat 1980. 262 lk.
• "Eesti luuletajad." Eesti keelest tõlkinud Amiran Kaladze. Tõlgitud autorid: Kersti Merilaas, Betti Alver, August Sang, Debora Vaarandi, Artur Alliksaar, Ellen Niit, Jaan Kross, Vladimir Beekman, Aleksander Suuman, Ain Kaalep, Lehte Hainsalu, Juhan Saar, Rudolf Rimmel, Arvi Siig, Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Kalle Kurg, Andres Ehin, Viivi Luik, Juhan Viiding. Thbilisi, kirjastus Sabtšotha Sakharthvelo 1984. 136 lk.
• Svetlan Semenenko. "Svet v dekabrje." (Luuletused ja tõlked.) Tõlked: Rahvaluule, Gustav Suits, Villem Grünthal-Ridala, Marie Under, Valmar Adams, Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Minni Nurme, Debora Vaarandi, Artur Alliksaar, Ain Kaalep, Ellen Niit, Aleksander Suuman, Mats Traat, Enn Vetemaa, Arvi Siig, Andres Ehin, Kalle Kurg, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Ly Seppel, Viivi Luik, Toomas Liiv, Joel Sang, Juhan Viiding. Tallinn, Eesti Raamat 1985. 302 lk.
• “Sajandi sada sonetti.” Koostanud ja järelsõna Mart Mäger. Eesti Raamat 1986. 118 lk.
• Tuulekellad.” Koostanud Irene Leisner. Autorid: Lehte Hainsalu, Ellen Niit, Jaan Kross, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Ain Kaalep, Doris Kareva, Debora Vaarandi, Juhan Viiding, Leelo Tungal, Karl Ristikivi, Artur Alliksaar, Henrik Visnapuu, Nikolai Baturin, Betti Alver, Viiu Härm, Mats Traat, Kalle Kurg, Aleksander Suuman, Paul-Eerik Rummo, Katre Ligi, Mari Vallisoo. Ilo 2006. 254 lk. ISBN 9985578015
• “Kõik on kusagil.” (Haikuantoloogia.) Koostanud Siim Kärner. Eessõna Kalle Kurg, järelsõna: Siim Kärner. Viljandi 2007. 288 lk. ISBN 9789949139217

Lavateosed

• "Mimeskid". (Kolm pantomiimi: "Valgus", "Pärjaballaad","Rändlinnu lend".) Stsenarist, lavastaja ja lavakujunduse eskiis: Kalle Kurg. Muusika lavastusele: Sven Grünberg ("Valgus", "Rändlinnu lend") ja Lepo Sumera ("Pärjaballaad"). Vanemuine 1981.
• "Liigvesi.” ("Tõde ja õigus"). Näidend viies vaatuses A. H. Tammsaare romaani “Tõde ja õigus” I ja V osa motiividel. Osades:Aarne Üksküla, Ita Ever, Jüri Krjukov, Elle Kull, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Martin Veinmann, Kersti Kreismann, Tõnu Aav, Aksel Orav jt. Lavastaja Raivo Trass. Eesti Draamateater 1986.
• "Purjekas pudelis”. Lasteetendus. Osades: Raimo Aas, Maret Kristal jt. Tallinna Linnahalli väike saal 1986.
• "Muhelejad”. Teatraliseeritud varieteekava. Osalised: miim Maret Kristal, muusikud Lembit Saarsalu ja Tiit Paulus. Varietee “Tallinn” saal 1987.
• ”Ole vait!” Lühinäidend. Osades: Jan Uuspõld, Juhan Ulfsak. (Õhtu üldnimetus “Tundmatu mees.” Kiusaja: Jüri Aarma. Klavessiin: Marju Riisikamp). Kirjanike Maja saal 1999.

Publikatsioone perioodikas ja raamatutes

Mälestuslikku

• “Mälestused.” (Kultuuriprobleemidest.) – Looming 1973, nr 7, lk 1218–1219.
• Kukul külas. Kuku raadio saatesari. [4] Aasta 1998. Nr. 257. Kukul oli külas Kalle Kurg. Eetris: 22.märts 1998. Saatejuht Tiit Karuks. – 1. osa, 2. osa, 3. osa, 4. osa.
• "Aken." (Mälestuslik esseenovell: tagasivaade 1999. aastast lapsepõlveelamustesse küüditamisaastal 1949 ja Pärnu Ülejõe Algkooli kaugemasse ajalukku aastani 1850.) Raamatus: Hugo-Herbert Artma. "Pärnu Ülejõe Algkool 1850–1958", Pärnu 2000, lk. 159–161
• "Aitäh, õpetaja Erm!" [5] – Pärnu Postimees 26.04.2006
• "Schopenhaueri kannul trepist üles." (Sarjas "Ei ole tähtis, mis värvi on kass, tähtis on, et ta hiiri püüab." Ajalehe Pärnu Postimees toimetuse töötajate mälestusi)[6] – Pärnu Postimees 01.06.2007

Kirjutisi kultuurist

• "Traktaat luulest ja teatrist." (Teoreetiline arutlus luulest teatris, lähtudes Paul-Eerik Rummo, Mati Undi etendusest “Suits pööriööluhtadelt” “Vanemuises”.) – Edasi 08.05.1967, 14.05.1967 ja 21.05.1967.
• "Nüüdiskirjanduse situatsioonist ja suundumistest." (Eesti kirjanduse olemine kultuuris.) – Keel ja Kirjandus 1977, nr. 9, lk. 513–519 ja nr. 10, lk. 582–588.
• "Maastik väljamäe ja Tammsaare monumendiga." (Kultuurilisest eneseteadvusest ja kultuurikriteeriumide kriisist.) Raamatus: "Kirjanduse jaosmaa '78". Koostanud Endel Mallene. Tallinn, Eesti Raamat 1980, lk. 5–10
• "Liikuv liikuvas." (Eesti proosa põhitunnused kultuuritervikus.) – Keel ja Kirjandus 1981, nr. 2, lk. 65–72 ja nr. 3, lk. 141–147.
• "Ühisvaratundest." (Keel ja Kirjandus kui rahvuslik vara.) – Looming 1983, nr. 3
• "Mida mõtleb praegu Loomingu tegija?" (Küsimus, kes on eesti kultuuri kandja.) – Keel ja Kirjandus 1983, nr. 4
• “Eestin nykyproosan uudistumisesta.” (Noore sugupõlve esiletõus 1970. ja 1980. aastate eesti proosas.) [7] – Virke, Äitinkielen opettajain liiton jäsenlehti, 1985, 5, lk 13–23.
• "Vaikus." (Bürokraatia olemusest ja bürokraadi hoiakust loovisikute suhtes.) – Edasi 26.04.1986
• ”Kahekõne tuule valgel.” (Soome-eesti kultuurisuhete ja sealhulgas luulesilla ajaloost.) Raamatus: “Kirjanduse jaosmaa ’84.” Koostanud Endel Mallene. Tallinn, Eesti Raamat 1987, lk. 68–76
• "Valin oma lemmikuks selles kahekordses mängus Karl Ristikivi." (Iroonia edetabeli "Sajandi sada suurkuju" koostamiskampaania aadressil.) – Eesti Päevaleht 28.01.1999, lk. 6
• “Emakeele ema ja isa.” (Toimetaja rollist kultuuris ja keelepoliitika küsimustest.) – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 3, lk. 195–197
• "Kas Viru veri väriseb veel?" (Rahvuslikust eneseteadvusest ja tahtepotentsiaalist kriisiolukorras.) – Postimees 02.07.1999 [8]
• "Kordamistunni teema on võrkõpe. Tuleb õppida elama teadmatuses." (Võrkõppest ja tänapäeva haridusproblemaatikast.) – Postimees 23.08.1999. [9]
• "Õppimisühiskonnast." (Hariduse olukorrast ja võimalusest rajada Eestis võrkülikool.) – Eesti Ekspress (Areen) 26.08.1999 [10]
• ”Loodusvabariigi idee – kas utoopia?” – Postimees 28.04.2001 –[11] Vaata ka: Tiit Lepik. Kommentaar: "Loodusvabariigi idee – kas utoopia?" – Roheline värav 14.12.2007[12]
• ”Stalin, koht! ehk Sündinud inimeseks”. (Looma ja inimese suhe kui sotsiaalne probleem) – Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Eesti Loomaarstide Ühingu ajakiri, 2001, 2, lk. 86–87 . [13]
• "Provokatiive." ("Elu loogika" ("Enesetapja ja tapja"); "Heategija ja hädasolija"; "Kogu tõde kellestki" ("Keegi ja eikeegi"); "Filosoof ja oraakel".) – Looming 2002, 5, lk.696–699
• "Viimne panoptikonlane. Looming 80". (Tsensuurist perestroika ajal.) – Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 281–284
• "Raamatust ja lugemisest". Raamatus: Pekka Himanen. "Himeros". Tallinn, Valgus 2003. Soome keelest tõlkinud, järelsõna ja kommentaarid Kalle Kurg, lk. 193–197. ISBN 9985681363
• ”Usalduse hormoon.” (Poliitikute ja kodanike usaldusliku vahekorra kujundamise võimalustest ja poliitikute eetikakoodeksist.) – Eesti Päevaleht, 21.09. 2005. [14]
• "Maailma kodustaja." (Ökolinna ideest.) – Ajakiri Talveakadeemia 2009 [15]
• "Südamelöögid kinnimüüritud toas." (Õuduse ja hirmu mõistmisest ja avaldumisest tänapäevases kultuuris ja argielus.) Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." Inglise ja prantsuse keelest tõlkinud Triin Sinissaar. Koostanud, toimetanud ja järelsõna Kalle Kurg. Tallinn, kirjastus Ilo 2009 ISBN 9789985578957

Kirjandus

• "Kalle Kurg: Tahaksin teha ajakirja, mida ei loeks mitte kümme, vaid üheksa inimest." (Elust ja elumõistmisest. Intervjuu Jaanus Kullile.) – Hommikuleht nr. 85 (835), 16.04.1994.
• Peeter Künstler. “Perfektsionist, romantik ja boheem Kalle Kurg.” (Kalle Kurg 60. Sisaldab: luulekogu “Pimeduse värvid” arvustuse ja pikema intervjuu K. Kure elu ja loomingu teemadel.) – Keel ja Kirjandus 2002, nr. 5
• Helin Laane. "Pärnu I Keskkooli õpilasalmanahh Kajakas I–VI." Kooliajaloouurimus. Juhendaja: Maaja Hage. Pärnu 2009 (Säilitatakse Pärnu Ühisgümnaasiumi arhiivis. Sisaldab ülevaate Kalle Kure osast kooli esimese almanahhi loomisel ja kujundamisel.)

Välislingid

• "Raamat häkkerite eetikast." Kalle Kure intervjuu. (Häkkerluse kohast tänapäeva väärtusmaailmas.) [16] - Eesti Päevaleht 1.08.2003
• "Ema" (luuletus) [17] Luuleleid 29.10.2008
• "Viru viis" (laulutekst) [18] – Viru Folk, nädalakiri nr. 28, 24.04.2009
• Luuletused “Teadmine”, 1964 (ilmunud ka: ajakiri Kultuur ja Elu 1990 nr 5, lk 45) ja “Imemaa kroonikat. Kuplee asemel”, 1984–1987 ja 1987–1989 (ilmunud ka: ajaleht Reede 1990, nr. 2, lk 16 ning luulekogus “Pimeduse värvid”, Virgela 1999, lk 138–141.) Laupäeval toimub tänavune viies iseseisvuslaste ümarlaud. Sõltumatu infokeskus 29. september 2010
• “Hirm ja õudus. Südamelöögid kinnimüüritud toas.” [19] - Algernon, detsember 2011
• *Hillar Palamets “Kuidas Majakast sai Rajacas.” (Ain Kallis jutustab ansambli Rajacas tekkest.)[20] Tartu Ekspress 22. veebruar 2012.
• Toomas Jüriado. “Kallis, mees parteist “Parem ilm”. (Intervjuu Ain Kallisega. Kalle Kure osast ansambli nime loomisel.) – Eesti Loodus 2012, mai, lk. 38.
• Kalle Kurg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Filmis, televisioonis, raadios

• Noorte Autorite Klubi, Eesti Raadio 25.12.1962 [21]
• Saatesari "Lahtisi lehti kirjaniku töölaualt", Eesti Televisioon 1972–1973 [22]
• Üksiksaade "Lahtisi lehti kirjaniku töölaualt", Eesti Televisioon 1973[23]
• Kirjanike VII kongress, Eesti Raadio 7.-9.04.1976 [24]
• "Kirjanduslik kommentaar", Eesti Televisioon 26.05.1980 [25]
• "Runoretki Tallinnassa ja Tartossa", YLE-2, Kulttuuri Ruutu-TV 2 dokumenttitoimitus 1985 [26]
• Luulet autori esituses. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv. "Eesti luuletajad esitavad oma loomngut" [27]
• Luulet autori esituses. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv. Autorisari "Ütle, mis sul on". [28]
• Kirjanikest Helga Nõust ja Enn Nõust. Eesti Televisioon, OP! 22.09.2009[29]