Ants Oidermaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. aprill 2012, kell 08:52

Ants Oidermaa (enne nime eestistamist Hans Oidermann) (2. detsember 1891 Sauga vald, Pärnumaa – mõistetud surma 2. juulil 1941 Tallinnas) oli Eesti poliitik.

Õpppis Peterburi ülikooli filosoofiateaduskonnas (1912–1914),

1914. astus vabatahtlikult armeese ning lõpetas sõjakooli ning sai ohvitseriauastme, sõdis Esimeses maailmasõjas ja Venemaa kodusõjas Punaarmee vastu.

1920. aastal peale Venemaa kodusõja lõppu tuli Eestisse tagasi, aastail 1922–1927 töötas diplomaadina (1926–1927 oli esindaja Leedus).

Põllumeeste Partei^[küsitav] esimees, aastail 1927–1935, ajalehe Kaja peatoimetaja 1931–1934.

Isamaaliidu Keskjuhatuse liige aastail 1935–1940, Riikliku Propaganda Talituse juht aastail 1935–1937, ajalehe Uus Eesti peatoimetaja aastail 1937–1939, minister (Riikliku Propaganda Talituse ja Informatsiooni Keskuse juhataja) aastail 1939–1940 Kaarel Eenpalu teises valitsuses ja Jüri Uluotsa valitsuses.

Arreteeriti detsembris 1940 Aegviidus, kus varjas ennast Nõukogude okupatsioonivõimude eest.

Tunnustused

Valgetähe II klassi teenetemärk, 1938

Kirjandus

H. Oiderman propagandajuhiks. Kaja, 18. detsember 1934, nr. 298, lk. 1.
Ants Oidermaa ministriks. Uus Eesti, 25. jaanuar 1939, nr. 24, lk. 1.
Minister A. Oidermaa astus ametisse. Uus Eesti, 31. jaanuar 1939, nr. 30, lk. 1.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Ants Oidermaa''' (enne nime eestistamist '''Hans Oidermann''') ([[2. detsember]] [[1891]] Sauga vald, [[Pärnumaa]] – mõistetud surma [[2. juuli]]l [[1941]] [[Tallinn]]as) oli Eesti poliitik.
-Õpppis [[Peterburi ülikool]]i filosoofiateaduskonnas ([[1912]]-[[1914]]),
+Õpppis [[Peterburi ülikool]]i filosoofiateaduskonnas ([[1912]]–[[1914]]),
 [[1914]]. astus vabatahtlikult armeese ning lõpetas sõjakooli ning sai ohvitseriauastme, sõdis [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ja [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] [[Punaarmee]] vastu.
-. aastal peale [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] lõppu tuli Eestisse tagasi, aastail [[1922]]-[[1927]] — töötas diplomaadina ([[1926]]-[[1927]] — esindaja Leedus).
+. aastal peale [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] lõppu tuli Eestisse tagasi, aastail [[1922]]–[[1927]] töötas diplomaadina ([[1926]]–[[1927]] oli esindaja Leedus).
-{{kas|Põllumeeste Partei}} esimees, aastail [[1927]]-[[1935]], ajalehe [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] peatoimetaja [[1931]]-[[1934]].
+{{kas|Põllumeeste Partei}} esimees, aastail [[1927]]–[[1935]], ajalehe [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] peatoimetaja [[1931]]–[[1934]].
-[[Isamaaliit (1935-1940)|Isamaaliidu]] Keskjuhatuse liige aastail [[1935]]-[[1940]], [[ Riiklik Propaganda Talitus|Riikliku Propaganda Talituse]] juht aastail [[1935]]-[[1937]], ajalehe [[Uus Eesti (ajaleht)|Uus Eesti]] peatoimetaja aastail [[1937]]-[[1939]], minister (Riikliku Propaganda Talituse ja [[Informatsiooni Keskus]]e juhataja) aastail [[1939]]-[[1940]] [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Kaarel Eenpalu teises valitsus]]es ja [[Jüri Uluotsa valitsus]]es.
+[[Isamaaliit (1935-1940)|Isamaaliidu]] Keskjuhatuse liige aastail [[1935]]–[[1940]], [[ Riiklik Propaganda Talitus|Riikliku Propaganda Talituse]] juht aastail [[1935]]–[[1937]], ajalehe [[Uus Eesti (ajaleht)|Uus Eesti]] peatoimetaja aastail [[1937]]–[[1939]], minister (Riikliku Propaganda Talituse ja [[Informatsiooni Keskus]]e juhataja) aastail [[1939]]–[[1940]] [[Kaarel Eenpalu teine valitsus|Kaarel Eenpalu teises valitsus]]es ja [[Jüri Uluotsa valitsus]]es.
 Arreteeriti detsembris 1940 [[Aegviidu]]s, kus varjas ennast [[ Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)|Nõukogude okupatsioonivõimude]] eest.