Charles Ghankay Taylor: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AvocatoBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: muudetud en:Charles Taylor (Liberian politician)
72. rida: 72. rida:
[[fi:Charles Taylor]]
[[fi:Charles Taylor]]
[[sv:Charles Taylor]]
[[sv:Charles Taylor]]
[[vi:Charles Taylor (nhà chính trị Liberia)]]
[[yo:Charles Taylor (Liberia)]]
[[yo:Charles Taylor (Liberia)]]
[[zh:查尔斯·泰勒]]
[[zh:查尔斯·泰勒]]

Redaktsioon: 27. aprill 2012, kell 05:00

Fail:Taylor war crimes captioned.jpg
Charles Taylor

Charles McArthur Ghankay Taylor (sündinud 28. jaanuaril 1948 Arthingtonis) on Libeeria endine sõjaväelane ja poliitik, aastatel 19972003 Libeeria president. Praegu on ta kohtu all süüdistatuna sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes.

Lapsepõlv ja noorus

Ta sündis Libeeria pealinna Monrovia lähistel, kuid hariduse omandas Ameerika Ühendriikides. 19721977 õppis ta Massachusettsis, saades Bentley kolledžist kraadi majanduse alal. Ameerikas sai Taylor tuntuks poliitiliste ja finantsskandaalidega. 1979 ähvardas ta vallutada Libeeria diplomaatilise esinduse New Yorgis ja 1984 arreteeriti ta süüdistatuna 922 000 USA dollari ulatuses riigi raha kõrvaldamises. 1985 põgenes Charles Taylor vanglast, lahkus Ameerika Ühendriikidest ja läbis sõjalise koolituse Liibüas.

Väepealik ja president

Detsembris 1989 päästis ta Libeeria naaberriigi Elevandiluuranniku territooriumilt valla kodusõja, juhtides mässulist Libeeria Rahvuslikku Patriootlikku Rinnet. 1991. aastast toetas ta Foday Sankoh' juhitavaid Sierra Leone mässulisi. Libeeria kodusõjas hukkus kuni 200 000 ja oma kodudest pidi lahkuma umbes 1 miljon inimest.

Pärast kodusõja lõppu 1996 võitis Taylor 75-protsendilise toetusega juulis 1997 toimunud presidendivalimised ja vannutati 2. augustil 1997 presidendiametisse. 1999 algas uus kodusõda, seekord juba Taylori valitsuse vastu. 11. augustil 2003 astus ta sise- ja välispoliitilise surve tulemusel ametist tagasi ja läks eksiili Nigeeriasse, kus ta elas 29. märtsini 2006.

Elu eksiilis

Juba enne tema ametist lahkumist oli ÜRO andnud välja Charles Taylori vahistamisorderi, süüdistades teda Sierra Leones toime pandud sõjakuritegudes. Novembris 2003 pani Ameerika Ühendriikide Kongress tema tabamise eest välja 2 miljoni USA dollari suuruse autasu, detsembris 2003 kuulutas ta tagaotsitavaks ka Interpol.

Nigeeria keeldus Taylorit loovutamast kuni 17. märtsini 2006, mil Libeeria uus valitsus esitas ametliku taotluse ekspresidendi välja andmiseks. 25. märtsil teatasid Nigeeria võimud oma nõusolekust Taylor riigist välja saata, kuid 28. märtsil selgus, et ta on vaatamata ööpäevaringsele valvele oma Calabari villast öösel lahkunud. Juba 29. märtsil tabati ekspresident Nigeeria tolliametnike poolt ja saadeti erilennukiga tagasi Libeeriasse, kus ta anti üle kohalikele võimudele. Veel samal päeval saatsid Libeeria võimud Taylori edasi Sierra Leonesse, kus ta võeti ÜRO rahvusvahelise sõjakuritegude tribunali valve alla.

Kohtuprotsess

3. aprillil 2006 algas Sierra Leone pealinnas Freetownis tema kohtuprotsess. Algul teatas Taylor, et ei tunnista üldse rahvusvahelise eritribunali õigust tema üle kohut mõista, seejärel asus aga eitama kõiki talle esitatud süüdistusi. Protsess pidurdus peatselt, kuna Sierra Leone võimud avaldasid soovi viia kohtuprotsess turvalisuse kaalutlustel üle kolmandasse riiki.

ÜRO pakkus protsessi toimumise kohana välja Haagi Hollandis, kuid selleks tuli esmalt leida Euroopa riik, kes oleks süüdimõistmise korral nõus lubama Taylori oma vanglasse karistust kandma. Mitmed riigid, sealhulgas Austria, Rootsi ja Taani lükkasid vastava taotluse tagasi.

Alles 15. juunil 2006 andis Suurbritannia valitsus nõusoleku tema lubamiseks oma karistusasutusse. Kohe pärast seda, 16. juunil teatas ka ÜRO Julgeolekunõukogu omapoolsest nõustumisest Taylori kohtuprotsessi üleviimisega Haagi. 20. juunil viidi Taylor lennukiga Sierra Leonest Hollandisse ja anti Haagis sealse ÜRO sõjakuritegude tribunali valve alla.

Haagi tribunalis loeti Taylorile 21. juulil 2006 ette 11 süüdistust sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes. Kohtuprotsess tema üle pidi algama 2. aprillil 2007, kuid selle algus venis ja avaistung peeti alles 4. juunil 2007.

Kohtuprotsess katkes peatselt, sest Taylor otsustas seda boikoteerida ja vallandas ka oma advokaadi. See algas uuesti alles 7. jaanuaril 2008.

Isiklikku

Charles Taylor on ka baptistliku kiriku ilmikjutlustaja. Ta on kolmandat korda abielus ja tema kolmas abikaasa Jewel Howard-Taylor on majandusteadlane ning Libeeria senaator.

Charles Taylori poeg Charles McArthur Emmanuel (sündinud 1977) tunnistas ennast augustis 2006 süüdi isa kohta käivate andmete võltsimisel Ameerika Ühendriikide passi taotlemisel. Teda võidakse lisaks süüdistada ka tegevuse eest Libeeria Antiterrorismi Üksuse juhina oma isa presidentuuri ajal.

Välislingid


Eelnev
Ruth Perry
Libeeria president
1997-2003
Järgnev
Moses Blah