Tanker: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud hy:Լցանավ
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud ml:ടാങ്കർ (കപ്പൽ)
39. rida: 39. rida:
[[lv:Tankkuģis]]
[[lv:Tankkuģis]]
[[lt:Tanklaivis]]
[[lt:Tanklaivis]]
[[ml:ടാങ്കർ (കപ്പൽ)]]
[[nl:Tanker]]
[[nl:Tanker]]
[[ja:タンカー]]
[[ja:タンカー]]

Redaktsioon: 20. aprill 2012, kell 11:14

Tanker "Keila" Tallinna sadamas

Tanker ehk tanklaev on tsisternidega ehk tankidega varustatud laev, mida kasutatakse vedela lasti, kõige sagedamini vedelkütuste, eriti nafta vedamiseks.[1]

Maailma kõige suuremad laevad on tankerid. Tankerite kandevõime ulatub üle poole miljoni tonni[1].

Tankereid laaditakse ja lossitakse torustike kaudu. Lossimine toimub laeva pumpade abil.[1]

Maailma esimene tanker oli 1886 valminud "Glückauf", mis oli 91,4 m pikk, 11,3 m lai ja 9,5 m kõrge. Laeva kandevõime oli 2300 t.[2].

Maailma suurim tanker ehitati Jaapanis 1975[2]. Esialgu kandis ta nime "Oppama" ega olnud veel maailma suurim[2]. Suurimaks sai ta 1980, kui laevatehases "Nippon Kokkan" pandi talle keskkohta 82 m pikkune vahetükk[2]. Pärast seda oli laev 440,0 m pikk, 68,8 m lai ja 29,0 m kõrge[2]. Tema kandevõime oli enne ümberehitust 422 000 t ja pärast 564 763 t[2]. Hiljem kandis see laev nime "Knock Nevis". 2010 läks see laev vanarauaks ja lammutati.

2005. aasta seisuga oli maailmas 4024 tankerit, mille dedveit oli vähemalt 10 000 tonni. Neist 2582 olid topeltpõhjaga.

Kõige rohkem tankereid oli registreeritud Panamasse (592), Libeeriasse (520), Marshalli Saartele (323), Singapuri (274), Kreekasse (233) ja Bahamale (215). Ka kogutonnaaži poolest olid need kuus riiki maailma suurimad. Kuid kui vaadata, mis riikides registreeritud ettevõtetele need laevad kuulusid, siis olid kolmel esimesel kohal Kreeka (733), Jaapan (394) ja USA (311). Nende kolme riigi ettevõtetele kuulus 36% maailma tankeritest. Ent 2822 neist tankeritest ehk üle 70% oli ehitatud kas Lõuna-Koreas, Jaapanis või Hiinas.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Tehnikaleksikon, lk. 495
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 273