VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
57. rida: 57. rida:
*[[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu]]
*[[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu]]
*[[EKP Keskkomitee]] [[Eestimaa Kommunistliku Partei KK Venemaa Büroo|Venemaa büroo]] ehk Välismaa Büroo, Petrogradis. VB ülesanne oli sidepidamine Eestis illegaalselt tegutsevate kommunistidega, kaadri ettevalmistamine illegaalseks tööks Eestis ja kommunistliku kirjanduse väljaandmine (ajaleht [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]]).
*[[EKP Keskkomitee]] [[Eestimaa Kommunistliku Partei KK Venemaa Büroo|Venemaa büroo]] ehk Välismaa Büroo, Petrogradis. VB ülesanne oli sidepidamine Eestis illegaalselt tegutsevate kommunistidega, kaadri ettevalmistamine illegaalseks tööks Eestis ja kommunistliku kirjanduse väljaandmine (ajaleht [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]]).
*[[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomisaariaat]], (rahvakomissar [[Jossif Stalin]]) ja rahvakomissariaadi Eesti osakond, juht [[Hans Pöögelmann]]
*[[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomisaariaat]], (rahvakomissar [[Jossif Stalin]]) ja rahvakomissariaadi '''[[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond|Eesti osakond]]''', juht [[Hans Pöögelmann]]
*[[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]], juht [[Jaan Anvelt]]
*[[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]], juht [[Jaan Anvelt]]
*[[VK(b)P Petrogradi kubermangukomitee]] [[VK(b)P Petrogradi kubermangukomitee Eesti sektsioon|Eesti sektsioon]];
*[[VK(b)P Petrogradi kubermangukomitee]] [[VK(b)P Petrogradi kubermangukomitee Eesti sektsioon|Eesti sektsioon]], VK(b)P Petrogradi kubermangukomitee Eesti sektsiooni kirjastus, mis andis Petrogradis välja ajalehte [[Edasi (ajaleht, 1917)|Edasi]]
*VK(b)P Petrogradi kubermangukomitee Eesti sektsiooni kirjastus, mis andis Petrogradis välja ajalehte [[Edasi (ajaleht, 1917)|Edasi]]
*[[VK(b)P KK Eesti Sektsioon]], sekretär [[Otto Rästas]] (1925–)
*[[VK(b)P KK Eesti Sektsioon]], sekretär [[Otto Rästas]] (1925–)
*[[Kommunistliku Internatsionaali Eesti Sektsioon]], sekretär [[Otto Rästas]] (1929–)
*[[Kommunistliku Internatsionaali Eesti Sektsioon]], sekretär [[Otto Rästas]] (1929–)

Redaktsioon: 16. aprill 2012, kell 12:27

VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomite
(VK(b)P Eesti sektsioonide Keskkomitee)
Asutatud 1918
Eesmärk Aidata taastada Eesti bolševistlike organisatsioonide taastamist ja osutada igakülgset abi eesti töörahvale võitluses saksa okupantide ja nende käsilaste vastu, nõukogude võimu taaskehtestamise eest[1]
Peakorter Petrograd
Asukoht Fontanka 2 Petrograd[2], Vene SFNV
Juhtkond Jaan Anvelt
Peaorgan VK(b)P Keskkomitee
Emaorganisatsioon VK(b)P

VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee (Центральный комитет эстонских секций РКП(б)) oli 1918. aasta maikuus Nõukogude Venemaal moodustatud Venemaal asunud eesti kommunistlike organisatsioonide juhtorgan.

1918. aasta 20. veebruaril maabusid Mandri-Eestis Saksamaa Keisririigi väed ning Tallinnas ja Eestimaal bolševike mõjua all olevate Vene sõjavägede toel võimul olnud VSDT(b)P Eestimaa Komitee ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee otsustasid 23. veebruari evakueeruda koos Tallinnast lahkuva Balti laevastikuga läbi Soome Nõukogude Venemaale (vt. Balti laevastiku Jääretk).

Pärast 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel allkirjastatud Brest-Litovski rahulepingut saatsid Petrogradi koondunud Eesti nõukogude ja parteiorganid end laiali ning eesti kommunistid koondusid Venemaal Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti sektsiooni ja piirkondlikesse VK(b)P rahvussektsioonidesse.

Jaan Anvelt

Ajutise Keskkomitee moodustamine

1918. aasta 26. märtsil moodustati aga Petrogradis eesti bolševike uue ajutise juhtorganina VK(b)P Eesti Osakondade Ajutine Keskkkomitee.

Keskkomitee moodustamine

19. mail 1918. aastal moodustati Petrogradis aga alaline VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee, mille koosseisu valiti teisejärgulised eesti kommunistid (Anna Leetsmann, D. Plau, R. Kook jt.), kuna enamik eesti kommuniste oli mobiliseeritud Vene kodusõtta.

Keskkomitee esmasteks ülesanneteks oli agitatsioonitöö teostamine veel saksa vägede poolt okupeeritud Eestis ja selleks kirjanduse ja agitaatorite lähetamine Eestisse.

15. juunil 1918. aastal võeti vastu otsus moodustada Venemaale evakueerunud kommunistlikest väeosadest Punaarmee eesti väeosad.

Keskkomitee ja Eesti Vabadussõda

1918. aasta 15. novembril moodustas VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee, mille ülesandeks oli ette valmistada ja koordineerida Eesti bolševike tegevust Nõukogude Venemaal vastavate maailmarevolutsiooni levikut ettevalmistvate ametkondadega, eesmärgiga Nõukogude vägede poolt läbiviidava interventsiooni tulemusena (taas)kehtestada iseseisvunud Eestis kommunistlik riigikord.

1918. aasta 28.novembril, pärast Punaarmee väeosade poolt Narva vallutamist kuulutati Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee ühiskoosolekul välja Eesti Töörahwa Kommuuna (Eestimaa Nõukogude Vabariik) ning avaldati manifest, mis kuulutas 1917. aastal Eestis oktoobrirevolutsiooni tulemusel kehtestatud ja Saksa keisririigi vägede okupatsiooni tulemusel kukutatud nõukogude võimu taastamisest Eestis.

Keskkomitee likvideerimine

1928. aastal toimus Leningradis EKP KK laiendatud pleenum, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid ning loodi EKP KK Poliitbüroo, mis juhendas EKP tegevust Eestis ja Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni büroo ehk Leningradi Büroo, mis teostas sidepidamist Kominterniga ning kuhu kuulusid: Hans Saks (1928–), F.Kiiser (1928–), Johannes Reesen (1928–), Johannes Käspert (1928–), Rudolf Vakmann (1928–). Samal ajal likvideeriti ka ÜK(b)P KK aparaadi koosseisus rahvussektsioonid sh. ka Eesti sektsioon.

VK(b)P EOK vs EKP KK

1930-ndail aastail kujunes VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee ja 1920. aastal moodustatud formaalselt iseseisva Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esindajate vahel välja võimuvõitlus, mis päädis 1937. aastal NSV Liidus toimunud poliitiliste repressioonide käigus nn fontannikute süüasjaga (vt. Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Eesti kommunistide saatus NSV Liidus).

Viited

  1. Revolutsioon, kodusõda ja välisriikide interventsioon Eestis (1917–1920). Eestimaa KP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut. NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi filiaal. Eesti NSV TA Ajaloo Instituut. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1982, teine köide, lk 111
  2. Прогулка по Фонтанке. Училище правоведенья и бывший Прачечный двор

Vaata ka