Barüonid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud pnb:بیریون
AvocatoBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: muudetud mr:बॅऱ्यॉन
52. rida: 52. rida:
[[lt:Barionas]]
[[lt:Barionas]]
[[hu:Barion]]
[[hu:Barion]]
[[mr:बॅर्‍यॉन]]
[[mr:बॅऱ्यॉन]]
[[mn:Барион]]
[[mn:Барион]]
[[nl:Baryon]]
[[nl:Baryon]]

Redaktsioon: 15. aprill 2012, kell 11:54

Barüon on kvarkidest koosnev liitosake, mille barüonlaeng on 1 või (antibarüonidel) –1. Barüon on hadron ja koosneb tavaliselt kolmest kvargist. Kõige tuntumad barüonid on prooton ja neutron, mis on ühtlasi ka nukleonid.

Üldist

Kõik barüonid on fermionid, mis tähendab, et nende spinn on poolarvuline. Neid kirjeldab Fermi-Diraci statistika, mistõttu nad alluvad Pauli keeluprintsiibile.

Barüonid (nagu ka mesonid) on hadronid, mis tähendab, et nad koosnevad kvarkidest. Et kvargi barüonlaeng on 1/3 (ja antikvargi barüonlaeng –1/3), siis vastavalt definitsioonile peab barüon koosnema vähemalt kolmest kvargist. Teoreetiliselt võib olemas olla ka "eksootilisi" barüone, mis koosnevad suuremast arvust kvarkidest (näiteks neljast kvargist ja ühest antikvargist), kuid selliste osakeste eksisteerimise kohta puuduvad tõendid.

Et t-kvargil on ülisuur massile ja ülilühike elueale, siis ta barüonide moodustamises ei osale (ei hadroniseeru).

Barüonide liigid

Barüone liigitatakse sõltuvalt nende koosseisu kuuluvatest kvarkidest ja isospinnist. Kui barüoni koostisesse kuulub mõni raske kvark (c või b), siis lisatakse barüoni nimele selle kvargi nimi.

  • Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2. Nukleonide hulka kuuluvad prooton ja neutron
  • Deltabarüonid (Δ) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja/või d-kvarkidest ning mille isospinn on 3/2.
  • Lambdabarüonid (Λ) on barüonid, mis koosnevad kahest u- ja/või d-kvargist ning ühest lõhnaga kvargist ja mille isospinn on 0. Kui lõhnaga kvark on raske (c või b), siis lisatakse sellesse liiki kuuluva barüoni nimetusele selle kvargi nimi.
  • Sigmabarüonid (Σ) on barüonid, mis koosnevad kahest u- ja/või d- kvargist ning ühest lõhnaga kvargist ja mille isospinn on 1. Kui lõhnaga kvark on raske, siis lisatakse sellesse liiki kuuluva barüoni nimetusele selle kvargi nimi.
  • Ksiibarüonid (Ξ) on barüonid, mis koosnevad ühest u- või d-kvargist ja kahest lõhnaga kvargist. Kui lõhnaga kvark (või kvargid) on rasked, siis lisatakse sellesse liiki kuuluva barüoni nimele selle kvargi nimi (nende kvarkide nimed).
  • Oomegabarüonid (Ω) on barüonid, mis koosnevad ainult lõhnaga kvarkidest. Kui lõhnaga kvark (või kvargid) on rasked, siis lisatakse sellesse liiki kuuluva barüoni nimele selle kvargi nimi (nende kvarkide nimed).

Hüperonid

 Pikemalt artiklis Hüperonid

Hüperonideks nimetatakse barüone, mille koostisesse kuulub s-kvark ega kuulu ühtegi raskemat kvarki (c või b). Hüperonid jagunevad vastavalt ülalkirjeldatud reeglitele samuti lambda-, sigma-, ksii- ja oomegahüperonideks.