Ui: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Viited |
P →Viited |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
* [http://muis.ee/museaalview/587008 Käbi, ERM] |
* [http://muis.ee/museaalview/587008 Käbi, ERM] |
||
* [http://muis.ee/museaalview/626055 võrgukäbi, ERM] |
* [http://muis.ee/museaalview/626055 võrgukäbi, ERM] |
||
* [http://muis.ee/museaalview/635113 käbi, ERM] |
|||
* [http://muis.ee/museaalview/725130 Võrgupunumise käbi, ERM] |
* [http://muis.ee/museaalview/725130 Võrgupunumise käbi, ERM] |
||
* [http://muis.ee/museaalview/726432 Käbi heinamärsi punumiseks, ERM] |
* [http://muis.ee/museaalview/726432 Käbi heinamärsi punumiseks, ERM] |
||
Redaktsioon: 11. aprill 2012, kell 11:45
|
See artikkel on võrgunõelast, jõe kohta vaata artiklit Ui jõgi. |
Ui on traditsiooniline tööriist kalavõrkude ja vööde kudumiseks. Teised levinud nimetused on hui, piirits[1], käba, käbi, võrgukäbi ja võrgunõel.
Uid on olnud 10–20 cm pikkused. Neid valmistati õhukesest puupilpast, luust, sarvest või metallist. Uuemal ajal on kasutatud vabrikutööna plastikust valmistatud uisid.
Nende abil kudusid võrke kõik pereliikmed, Hiiumaal peamiselt lapsed.
Seal, kus võrgutegijate või kalurite hulgas on olnud palju venelasi, nimetati uid kombelistel põhjustel igliška'ks.
Sarnane töörist kudumisel on ka süstik.[2]