Truuta linnamägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. aprill 2012, kell 02:42

Truuta linnamägi on järsunõlvaline mägi Truuta küla Liinujärve kirdekaldal Otepää vallas Valga maakonnas. Linnamägi paikneb Vidrike–Kooraste teest umbes 700 m põhja pool ja Liinu-Kalda talust u 350 m lääneedelas.

2011. aastal toimunud proovikaevamistel (Tartu Ülikooli arheoloogia kabinet; Heiki Valk ja Pikne Kama) tehti mäel oleva allikakoha ümbrusesse 4 väikest kaevandit. Ilmnes, et kultuurikiht on kündmise ja erosiooni toimel segatud. Leitud savinõukillud pärinevad käsitsi tehtud nõudest, mis kuuluvad viikingiaega. Nahaliina nimetus ning pärimus Nahaliinas tegutsenud nahaparkalitest viitavad linnuse seostele viikingiaegse nahakaubandusega. Et kaevamistel ei leitud tuleasemeid, põlenud kive ega intensiivset kultuurikihti, on linnust kasutatud nähtavasti vaid lühiajaliselt ja ajuti. Hiliseim savinõukild pärineb joon- ja lainornamendiga Pihkva tüüpi kedranõust, mis näitab linnuse kasutamist veel 11. sajandil. Võimalik, et linnus hävis 11. sajandi algupoolel, seoses Kagu-Eesti alistamisega Kiievi-Vene võimule (vürst Jaroslavi retk tšuudide vastu 1030. aasta paiku).

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Truuta linnamägi''' on järsunõlvaline mägi [[Truuta|Truuta küla]] [[Liinujärv]]e kirdekaldal [[Otepää vald|Otepää vallas]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]]. [[Linnamägi]] paikneb Vidrike–Kooraste teest umbes 700 m põhja pool ja Liinu-Kalda talust u 350 m lääneedelas.
-'''Truuta linnamägi'''   [[Valga maakond]] [[Otepää vald]].
-Linnamägi  on järsunõlvaline mägi Truuta küla [[Liinujärv]]e kirdekaldal. Vidrike-Kooraste teest umbes 700 m põhja pool, Liinu-Kalda talust u 350 m lääneedelas. 2011. aastal toimunud proovikaevamistel (Tartu Ülikooli arheoloogia kabinet; Heiki Valk ja Pikne Kama) tehti mäel oleva allikakoha ümbrusesse 4 väikest kaevandit. Ilmnes, et kultuurkiht on kündmise ja erosiooni toimel segatud. Leitud savinõukillud pärinevad käsitsi tehtud nõudest, mis kuuluvad viikingiaega. Nahaliina nimetus ning pärimus Nahaliinas tegutsenud nahaparkalitest viitavad linnuse seostele viikingiaegse nahakaubandusega. Et kaevamistel ei leitud tuleasemeid, põlenud kive ega intensiivset kultuurkihti, on linnust kasutatud nähtavasti vaid lühiajaliselt ja ajuti. Hiliseim savinõukild pärineb joon- ja lainornamendiga Pihkva tüüpi kedranõust, mis näitab linnuse kasutamist veel 11. sajandil. Võimalik, et linnus hävis 11. sajandi algupoolel, seoses Kagu-Eesti alistamisega Kiievi-Vene võimule (vürst Jaroslavi retk tšuudide vastu 1030. aasta paiku).
+. aastal toimunud proovikaevamistel (Tartu Ülikooli arheoloogia kabinet; [[Heiki Valk]] ja [[Pikne Kama]]) tehti mäel oleva allikakoha ümbrusesse 4 väikest [[kaevand]]it. Ilmnes, et [[kultuurikiht]] on kündmise ja [[erosioon]]i toimel segatud. Leitud savinõukillud pärinevad käsitsi tehtud nõudest, mis kuuluvad [[viikingiaeg]]a. Nahaliina nimetus ning pärimus Nahaliinas tegutsenud nahaparkalitest viitavad linnuse seostele viikingiaegse nahakaubandusega. Et kaevamistel ei leitud [[tulease]]meid, põlenud kive ega intensiivset kultuurikihti, on linnust kasutatud nähtavasti vaid lühiajaliselt ja ajuti. Hiliseim savinõukild pärineb joon- ja lainornamendiga Pihkva tüüpi kedranõust, mis näitab linnuse kasutamist veel [[11. sajand]]il. Võimalik, et linnus hävis 11. sajandi algupoolel, seoses Kagu-Eesti alistamisega [[Kiievi-Vene]] võimule ([[Jaroslav Tark|vürst Jaroslav]]i retk [[tšuudid]]e vastu [[1030]]. aasta paiku).
 ==Vaata ka==