Tondi kasarmud: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
57. rida: 57. rida:
Käest lastud ja räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid [[2004]]. aastal. Piirkonnas on säilinud [[1902]] – [[1907]] aastast pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. [[Tondi tänav|Tondi]] 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid [[Sõjakooli tänav|Sõjakooli]], [[Rivi tänav|Rivi]], [[Sammu tänav|Sammu]] ja [[Marsi tänav|Marsi]].<ref>[http://www.ehitus24.ee/uudised.php?id=1002 "Tondi linnaku remont algab tänavu"] // Ehitus24.ee, 30. jaanuar 2004</ref>
Käest lastud ja räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid [[2004]]. aastal. Piirkonnas on säilinud [[1902]] – [[1907]] aastast pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. [[Tondi tänav|Tondi]] 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid [[Sõjakooli tänav|Sõjakooli]], [[Rivi tänav|Rivi]], [[Sammu tänav|Sammu]] ja [[Marsi tänav|Marsi]].<ref>[http://www.ehitus24.ee/uudised.php?id=1002 "Tondi linnaku remont algab tänavu"] // Ehitus24.ee, 30. jaanuar 2004</ref>


[[2007]]. aastal kolis [[Rahvusvaheline Ülikool Audentes|Audentes]] oma peahoone renoveeritud kasarmusse. Kokku leiab ülikooli peahoone kahelt alumiselt korruselt paarkümmend 24 ja 48 istekohaga loenguruumi ning kaks suuremat, 130- ja 140-kohalise auditooriumi. Kolmandal katusealusel korrusel asuvad õppejõudude avatud kontori tüüpi klaasseintega tööruumid, rektoraat ja teaduskonnad. Kasarmuhoone ühte ossa tulevad veel judoklubi Aitado ruumid ning linnaku parki on kavas rajada spordiväljakud.
[[2007]]. aastal kolis renoveeritud kasarmusse oma peahoone [[Rahvusvaheline Ülikool Audentes]] . Kokku leiab ülikooli peahoone kahelt alumiselt korruselt paarkümmend 24 ja 48 istekohaga loenguruumi ning kaks suuremat, 130- ja 140-kohalise auditooriumi. Kolmandal katusealusel korrusel asuvad õppejõudude avatud kontori tüüpi klaasseintega tööruumid, rektoraat ja teaduskonnad. Kasarmuhoone ühte ossa tulevad veel judoklubi Aitado ruumid ning linnaku parki on kavas rajada spordiväljakud.


[[Tallinn]]a linnalt 50 aastaks [[Tondi tänav|Tondi]] 55 hoonestusõiguse saanud [[Audentesel]] kulus ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks üle 50 miljoni krooni.<ref>[[Garel Püüa]]: [http://www.epl.ee/?uudised=368998 "Audentese ülikool kolis Tondi kasarmutesse"] // Eesti Päevaleht (2007) 8. jaanuar</ref>
[[Tallinn]]a linnalt 50 aastaks [[Tondi tänav|Tondi]] 55 hoonestusõiguse saanud [[Audentesel]] kulus ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks üle 50 miljoni krooni.<ref>[[Garel Püüa]]: [http://www.epl.ee/?uudised=368998 "Audentese ülikool kolis Tondi kasarmutesse"] // Eesti Päevaleht (2007) 8. jaanuar</ref>

Redaktsioon: 8. aprill 2012, kell 14:20

Tondi kasarm. Talv 2008.
Tondi 51, september 2011.

Tondi kasarmud on Tallinnas (Kristiine linnaosas, Tondi tänava ääres) asuvad endised militaarehitised Tondi sõjaväelinnakus. Ehitised kuuluvad muinsuskaitse alla.

Ajalugu

Peeter Suure merekindluse ehitiste (laod, raudteed jt.) püstitamine Tondi kanti tõi piirkonda palju muutusi. Tondi sõjaväelinnak ehitati Peeter Suure merekindluse teeninduspersonali jaoks. Soome, Liivi ja Põhjalahe kaitsesüsteemi, mille ametlik nimetus oli Imperaator Peeter Suure Merekindlus, põhimõtteline plaan töötati välja 1907ndaks aastaks.[1] Sõjaväelinnaku ehitamine algas 1910. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast 1912. aastat, kui Tondi tänava äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.[2] Merekindluse suurtükiväe kasarmud ehitati endise Dunteni mõisa sundvõõrandatud (1914. aastal) maa-alale.[1]

Nõukogude ajal kasutati kogu kompleksi taas sõjaväelinnakuna. Sellel perioodil ehitati territooriumile mitmeid abi- ja majandushooneid.[1]

Arhitektuur

Kasarmud asuvad Tondi tänav 51, 53, 55 ja 57. Kahekorruselisel pikliku plaaniga hoonetel on sümmeetrilised fassaadid. Kasarmuhoonega liitub tagakülje keskel ristuv plokk. Mitmeks plokiks jagatud kasarmuhoonel on avarad kõrge laega ruumid. Hoonel on rikkalikult dekoreeritud monumentaalsed fassaadid, eriti taanduvas keskosas ja külgfassaadidel. Juugend-stiilis dekoor: raidkivist karniisid, erikujulised aknasillused, punastest tellistest ja paekivist kombineeritud ladu, paekividest sokkel jm.[3][4][5]

Hooned on aastaid tühjana seisnud ja nende üldseisukord on avariiline: katused jooksevad läbi, vahelaed on osaliselt varisenud sisse, välisseintes on praod ja kivid murenenud.[6] Renoveerimine ja taaskasutusele võtmine kulgeb aeglaselt, mis võib objekte veelgi kahjustada.

Mälestusmärgid

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kadettide monument

Mälestusmärgi taasavamine. 15. mai 2009.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal hukkunud kadettide Aleksander Tomberg`ile, August Udras`ele, Arnold Allebras`ile ja Aleksander Teder`ile pühendatud mälestusmärk (ka Tondipoiste ausammas) asus kunagise sõjakooli hoone juurdes (Tondi tänav 55/57). Ausamba esmase püstitamise mõtte algatajaks oli kolonelleitnant Eduard Rüütel, tollane sõjakooli ülem.

Monumendi kavandas Amandus Adamson. Samba vundamendi läbimõõt oli 20 meetrit ja graniidist posti kõrgus üle kaheksa meetri. Mälestusmärk kujutas kadetti, kes hoiab põlvel oma haavatud sõpra. 1941. aastal monument hävitati.[7]

Ausammast soovita taastada juba saksa okupatsiooni aastail 1942 - 1943. Alates aastas 2002 on erukolonelleitnant Jaak Haud (1993 - 1997 Kaitsekolledži ülema kohusetäitja) kodanikualgatuse korras viinud taastamisidee Tallinna Linnavalitsuse otsuseni ausammas taasrajada.[8]

2009 aasta 10. märtsil pandi mälestussambale nurgakivi.[9] Skulptuurse osa teostas skulptor Jaak Soans. Mälestusmärk taasavati Tallinna päeval, 15. mail.[10]

Tallinna sõjakoolis õppinud nõukogude ohvitseridele pühendatud ausammas

Nõukogude ajal püstitatud ausammas tekstiga : "Siin asus 1940-1941 Tallinna Sõjakool, igavene au ja kuulsus tema lõpetajatele, kes andsid oma elu meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest Suure Isamasõja rinnetel aastail 1941-1945." Rahvuslane Jüri Liim teisaldas selle 2008. aasta mais.[11][12]

Hoonete kasutamine

1920.–1940.

Kasarmutes asus 1920 – 1940 aastani sõjakool. Nooremohvitseride vähesusele viidates asutati sõjakool 3. aprillil 1919 (sõjavägede ülemjuhataja päevakäsk 3. aprillist 1919, nr 125) ja õppetöö algas 14. aprillil 1919. Sõjakool asus sel ajal Tallinnas Tehnika tänaval endise raudtee tehnikakooli ruumides. Paralleelselt loodi koolis jala-, suurtüki- (rühm) ja ratsa-väe (eskadron) klassid. Õpilaste arvu suurenedes tekkis ruumipuudus. Ruumide küsimus lahenes 1920. aasta maikuus, mil sõjakool paigutati Tondi kasarmute kompleksi. 29. augustil 1923 viidi sõjakool Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal rünnati ka Tondi sõjakooli. Langenud kadettide mälestuseks püstitati hiljem kasarmu ette õuele mälestusmärk.

1929 – 1937 kandis sõjakool Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nime. 1923. aastast kuulus selle koosseisu ka allohvitseride kool. 1936. aastal nimetati allohvitseride kool ümber Kaitseväe Lahingukooliks ning seoses Nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal kool likvideeriti.

1940.–1994.

1940 aasta septembris loodi Eesti Vabariigi sõjakooli asemele Nõukogude armee õppeasutus, mis kandis Tallinna Jalaväe Kooli (Таллинского военно-пехотного училища) ning ka Tallinna Sõjakooli nime. See tegutses kuni 1941 aasta juulini, kui kool evakueeriti Slavgorodi (Altai krais) ning sealt sama aasta novembris Tjumeni.[13][14][15]

Tondi sõjaväelinnakus paiknes Aleksandr Matrossovi nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus Eestisse 1945. a juunis.[16]

Rahutul 1991. aastal asus kasarmutes julgeolekukomitee staap eesotsas kindralmajor Viktor Tjutjunnikoviga. Neilt pidanuks siine nn. rahvuslik päästekomitee paluma armeel suruda natsionalistide väljaastumised maha.[17] 19. augustil jagati sõjaväeosas ajateenijatele lahingumoon, et olla valmis väljaastumiseks natsionalistide ja separatistide vastu. 20. augustil jõudis Tallinnasse Pihkva õhudessantdiviisi sõjaväekolonn ja osa transpordivahendeist paigutus Tondile.

Tänapäev

1994. aastal teostati Tondi sõjaväeosa keskkonnakahjustuste inventariseerimine, mille käigus leiti 58 kohas 45 tonni naftaprodukte. Potentsiaalne reostuskolle on lagastatud ja olmejäätmeid täis kuhjatud vana katlamaja. Lisaks olmereostusele, autokummidele ning bituumeni- ja tõrva jääkidele ei tuvastatud muid jääkreostuse allikaid ning olemasoleva ajaloolise informatsiooni põhjal võib arvata, et alal ei leidu ulatuslikke jääkreostuse koldeid.[1]

Tallinna linn müüs ligi poole linnakust enampakkumisel Arco Varale 1997. aasta sügisel 18,63 miljoni krooni eest.

Esimene uus asukas (2000) taastatud kasarmutes oli turvafirma G4S (endine ESS). Nende peahoone (Tammsaare tee 25) asub endise merekindluse staabihoones, mis valmis aastal 1916.[18]

1990. aastate lõpus ostis Pro Kapital Tondi ja Seebi tänava vahel 12 hektarit maad, mis detailplaneeringu järgi jaotatud 12 krundiks. Kvartali sisemusse kavatseb Pro Kapital püstitada kahe- kuni kuuekorruselised korterelamud ning Seebi tänava poole neli kuni kaheksakorruselist ärihoonet. Kvartali arhitektuuriline lahendus valmis Eesti firma EA Reng arhitektide Reino Rassi ja Martin Aunini ning Itaalia büroo MSC Associati arhitekti Sergio Levati ühisloominguna. Plaanide kohaselt valmis esimene kasarmuhoone 2007 aasta lõpuks, kaks järgmist 2008 aasta keskel. [19]

Käest lastud ja räämas Tondi kasarmute ehitus- ja taastamistöid algasid 2004. aastal. Piirkonnas on säilinud 1902 – 1907 aastast pärit kolm punast kasarmut, klubihoone, tallihoone, sauna- ja vahtkonnahoone ning üks hoovimaja. Tondi 55a pargiala ja tiik korrastatakse, krundi tippu võib tulla palmimaja. Linnaku tänavad kannavad nimesid Sõjakooli, Rivi, Sammu ja Marsi.[20]

2007. aastal kolis renoveeritud kasarmusse oma peahoone Rahvusvaheline Ülikool Audentes . Kokku leiab ülikooli peahoone kahelt alumiselt korruselt paarkümmend 24 ja 48 istekohaga loenguruumi ning kaks suuremat, 130- ja 140-kohalise auditooriumi. Kolmandal katusealusel korrusel asuvad õppejõudude avatud kontori tüüpi klaasseintega tööruumid, rektoraat ja teaduskonnad. Kasarmuhoone ühte ossa tulevad veel judoklubi Aitado ruumid ning linnaku parki on kavas rajada spordiväljakud.

Tallinna linnalt 50 aastaks Tondi 55 hoonestusõiguse saanud Audentesel kulus ligi 4000 ruutmeetri suuruse kasarmu kordategemiseks üle 50 miljoni krooni.[21]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Tondi tn 55a, 55b ja Seebi tn 36a kruntide detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas"
  2. ↑ Robert Nerman: "Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks" // Postimees, 19. jaanuar 2007
  3. ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 51. Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997
  4. ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 53. Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997
  5. ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine : Kasarm Tondi t. 55, 57. Kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 50 (RTL 1997, 165/166, 930) kuupäev:18/08/1997
  6. ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Tondi sõjaväelinnak
  7. ↑ Foto 1. detsembri riigipöördekatse mälestusmärgist Tondil
  8. ↑ Tondipoiste“ mälestussammas. Akt. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.2
  9. ↑ Tondipoiste“ mälestussammas sai nurgakivi. / Mil.ee
  10. ↑ Tondipoiste“ mälestussammas sai nurgakivi. / Kristiine leht, Nr 3 (99) 20. märts 2009. Lk.1
  11. ↑ Jüri Liim teisaldas kaks punamonumenti. Postimees / Reporter.ee 22. mai 2008
  12. ↑ Lilleorg, Regina Jüri Liim : Eesti võime ootab ees üks väga suur üllatus. Harju maakonna info // Harju Elu (2008) 27 mai
  13. ↑ ОСНОВНЫЕ ЭТАПЫ В ИСТОРИИ ТЮМЕНСКОГО ФИЛИАЛА ВОЕННО-ИНЖЕНЕРНОГО УНИВЕСИТЕТА (ТВВИКУ)
  14. ↑ Таллинское военно-пехотное училище
  15. ↑ Таллинского военно-пехотного училища - Яндекс: нашлось 86 страниц
  16. ↑ NSV Liidu relvajõud Eestis 1945. a. Külm sõda. Laidoneri muuseum.
  17. ↑ Allar Viivik, Allar. Eestlased pääsesid napilt veresaunast // Õhtuleht (2006) 14. jaanuar
  18. ↑ Vint, Tiina- Maria. Eesti suurim turvafirma kindlusemüüride vahel. // Äripäev (2000) 19. jaanuar
  19. ↑ Urmas Tooming:"Tondile kerkiv inimsõbralik linnak võib saada piirkonna pärliks", Tarbija24 (Postimees)/ Kinnisvara, 2. märts 2007
  20. ↑ "Tondi linnaku remont algab tänavu" // Ehitus24.ee, 30. jaanuar 2004
  21. ↑ Garel Püüa: "Audentese ülikool kolis Tondi kasarmutesse" // Eesti Päevaleht (2007) 8. jaanuar

Kirjandus

Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused

Välislingid

Tondi kasarmud kultuurimälestiste riiklikus registris

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tondi_kasarmud&oldid=2990590"