Kohesioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
eos
 
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud bg, bs, de, el, fi, he, hr, ht, hu, id, it, kk, lt, lv, nl, nn, no, pl, ru, simple, sv, tr, uk
15. rida: 15. rida:
[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]
[[Kategooria:Füüsikaline keemia]]


[[id:Kohesi (kimia)]]

[[bs:Kohezija (hemija)]]
[[bg:Кохезия (физика)]]
[[de:Kohäsion (Chemie)]]
[[el:Συνοχή]]
[[en:Cohesion (chemistry)]]
[[en:Cohesion (chemistry)]]
[[hr:Kohezija]]
[[it:Coesione]]
[[he:קוהזיה]]
[[kk:Когезия]]
[[ht:Fòs koyesif]]
[[lv:Kohēzija]]
[[lt:Kohezija (chemija)]]
[[hu:Kohéziós erő]]
[[nl:Cohesie (natuurkunde)]]
[[no:Kohesjon]]
[[nn:Kohesjon]]
[[pl:Kohezja (zjawisko fizyczne)]]
[[ru:Когезия (физика)]]
[[simple:Cohesion (chemistry)]]
[[fi:Koheesio]]
[[sv:Kohesion (kemi)]]
[[tr:Kohezyon (kimya)]]
[[uk:Когезія]]

Redaktsioon: 7. aprill 2012, kell 19:49

Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu klaasnõus laiali

Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel[1]. Adhesiooni puhul osaleb seoses eri ainete molekulid või aatomid.

Kohesioon on väga tugev tahketes kehades ning väga nõrk gaasides[1].

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 EE 4. köide, 1989.