PHP: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
| disainer = [[Rasmus Lerdorf]]
| disainer = [[Rasmus Lerdorf]]
| arendaja = The PHP Group
| arendaja = The PHP Group
| viimane väljalase = 5.3.10 ([[2. veebruar]] [[2012]])
| viimane väljalase = 5.4.0 ([[1. märts]] [[2012]])
| tüüpimine = [[dünaamiline tüüpimine|dünaamiline]], [[nõrk tüüpimine|nõrk]]
| tüüpimine = [[dünaamiline tüüpimine|dünaamiline]], [[nõrk tüüpimine|nõrk]]
| implementatsioonid = [[Zend Engine]], [[Roadsend PHP]], [[Phalanger]], [[Quercus]], [[Project Zero]], [[HipHop]]
| implementatsioonid = [[Zend Engine]], [[Roadsend PHP]], [[Phalanger]], [[Quercus]], [[Project Zero]], [[HipHop]]

Redaktsioon: 2. aprill 2012, kell 17:29

PHP
Faililaiend .php, .inc, .php5, .phtml, .phps
Paradigma imperatiivne, objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg 1995; 16 aastat tagasi
Looja Rasmus Lerdorf
Arendaja The PHP Group
Viimane väljalase 5.4.0 (1. märts 2012)
Tüüpimine dünaamiline, nõrk
Implementatsioonid Zend Engine, Roadsend PHP, Phalanger, Quercus, Project Zero, HipHop
Mõjutatud keeltest C, Perl, Java, C++, Tcl
Mõjutanud keeli Php4Delphi
OS multi-platvormne
Litsents PHP License
Veebileht www.php.net

PHP ehk PHP: Hypertext Preprocessor on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel. PHP toetab objektorienteeritud programmeerimist, andmebaasidega suhtlemist ning moodulite kaudu veel paljusid protokolle ja rakendusi.

Avatud lähtekood ning võimalus lihtsalt siduda PHP koodi HTML-iga on teinud PHP-st väga populaarse vahendi dünaamiliste lehekülgede loomisel. Levinud on kooslus mida hüütakse rakenduste esitähtede järgi LAMP (Linux, Apache, MySQL, PHP).

Ajalugu

PHP sai alguse 1994. aastal Rasmus Lerdorfi poolt loodud CGI teekidest. Lühend PHP tähendas algselt Personal Home Page (isiklik koduleht). Lerdorf avalikustas PHP koodi 8. juunil 1995. Too avalikustatud kood kandis versiooninumbrit 2 ning sisaldas juba suurt osa PHP praegusest funktsionaalsusest.

  • 1997 valmis PHP 3, mis sisaldas uut parserit. Ühtlasi muutus keele nimi rekursiivseks lühendiks sõnadest PHP: Hypertext Preprocessor (PHP: hüperteksti preprotsessor).
  • 2000 ilmus PHP 4 koos uue mootoriga Zend Engine 1.0.
  • 2004 lasti välja PHP 5, mis sisaldas täiendatud objektorienteeritud programmeerimise tuge ning mootorit Zend Engine 2.0.

Hetkel on paralleelselt arenduses PHP 5 ning tulevikuversioon PHP 6.

Süntaks

PHP süntaks on põhiliselt laenatud keeltest C, Java ja Perl.

PHP koodina parsitakse vaid spetsiaalselt märgendatud osad failist. Kõik väljaspool neid märgendeid saadetakse lihtsalt programmi väljundisse. Vaikimisi kasutatakse PHP sektsiooni algusmärgendina <?php ja lõpumärgendina ?>. Võimalik on kasutada ka märgendeid <? ja ?>, <% ja %>, ning <script language="PHP"> ja </script>.[1]

Muutujanimed algavad dollarimärgiga (näiteks $muutuja) ning on tõusutundlikud.[2] Klasside ja funktsioonide nimed on seevastu ilma $-prefiksita ning tõusutundetud.[3] Dollarimärk muutuja ees võimaldab kergesti muutuja väärtuse sõne sisse asendada (näiteks "Tere $nimi").

Kommentaaride esitamiseks on kolm süntaksit: plokikommentaarid algavad /* ja lõpevad */ märgendiga, reakommentaarid algavad kas trellide # või kahe kaldkriipsuga //.[4]

Hello world

Hello world programm PHP-s:

<?php
  echo "Hello, world!";
?>

Funktsioonid

PHP-l on sisse ehitatud sadu funktsioone ning koos laiendidega kokku tuhandeid. Funktsioonid on hästi dokumenteeritud PHP kodulehel. Funktsioonidele saab viidata ainult nende nime järgi, otseselt või dünaamiliselt - muutuja sisaldab funktsiooni nime. Funktsioone saab ise teha ilma, et neid peaks prototüüpima.
Funktsiooni tegemeine käib järgmiselt:

function nimi() {
    return 'Pille Riin';
}

echo 'Minu nimi on ' . nimi() . '.';

Vaata ka:

Viited

Välislingid

Mall:Link GA