Aegna

See artikkel räägib saarest; J. Oro luulekogu kohta vaata artiklit Aegna (luulekogu); jahi kohta vaata artiklit Aegna (jaht); reisilaeva kohta vaata artiklit Aegna (reisilaev).

---

Fail:Aegna ja Krasuli.png

Aegna kaardil

Aegna (ka Äigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on Tallinna lahe kirdeküljel, Viimsi poolsaare tipust (Rohuneemest) loodes asuv saar Tallinnast 14 km kaugusel. Saar suleb Tallinna lahe.

Saarel on kaks alalist elanikku.

Geograafia

Aegna asend: 1-Aegna, 2-Viimsi poolsaar, 3-Rohuneem, 4-Kräsuli, 5-Kumbli, 6-Peenekarikrunn, 7-Vullikrunn, 8-Linnalaht, 9-Suursalm, 10-Väikesalm, 11-Peldikukari, 12-Lõhekari, 13-Vahekivi, 14-Liuhkakari, 15-Sitakari, 16-Angerjakari, 17-Holgani kari

Aegna pindala on 2,93 ruutkilomeetrit. Geograafilised koordinaadid on 59°35' N, 24°45' E.

Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida Aegnaga ühendav väin on Suursalm. Aegnast loode poole jäävad Sillikrunn ja Vullikrunn. Saarest lääne pool on Punakivi kari.

Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerikneem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on Kurikneem ning lõunarannikul Talneem, kus asub jahisadam.

Loodus

70% saarest on kaetud metsaga. Saarel on rändrahne. Aegnal pesitseb merikotkas.

Aegna on maastikukaitseala. Korraga ei tohi Aegnal viibida üle 3000 inimese.

Rohke metsa ja liivaranna pärast on saar saanud puhke- ja väljasõidukohaks.

Tallinna-Helsingi liinil varem kurseerinud Copterline´i kopterid sõitsid ringiga ümber Aegna saare.

Infrastruktuur

Aegna avati turistidele 1960ndate algul ning tihe liiniliiklus "Koplirand"-tüüpi laevadega võimaldas suviti saart külastada sadadel inimestel päevas. 1990ndail liiniliiklus soikus. Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel 2001 üsna hõredat liiniliiklust reisilaev Monica, mis sõitis ka Naissaarele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski.

Alates 2006. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt Aegnale Eesti Mereakadeemia Merekooli õppelaev Juku, esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008-2009 väljus Juku Lindaliini ASi opereerimisel Patareisadamast. 2010. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks Kihnu Veeteed ning laev väljus Kalasadamast.

Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid lainemurdja puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.

Saarel oli kitsarööpmeline raudtee. Raudtee pikkus oli 3 km ning see töötas aastail 1914–1944. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud.

Saarel on veevärk, kuid ei ole tsentraalset kanalisatsiooni.

Aegna saab elektrit 10 kV pingega merekaabelliini kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast.

Haldamine

Saar kuulub Tallinna Kesklinna linnaosa haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis on Tallinna territooriumil. 2003. aastal kaaluti Aegna ja Naissaare vahetust Tallinna ja Viimsi valla vahel. Aastal 2004 algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. Toomas Vitsut leidis, et saarel võiks olla kasiinod. Jutt oli isegi silla ehitamisest Viimsi poolsaarelt Armuneemelt.

Ajalugu

Inimasustusest (kaluritest) on teateid alates 1460. aastast.

20. sajandi alguses sunniti 5 talu elanikud sõjaväe eest taanduma. 1911 hakati Aegnale rajama kaitsepatareisid, mis kuulusid Peeter Suure merekindluse juurde. Neid ehitati ja täiustati Teise maailmasõjani. Praegu on nad varemetes.

Muud

Saarel on vana surnuaed.

Valgevenes või Moskvas on trükitud fiktiivseid Aegna postmarke.

Aegna nime kandis ka üks nõukogudeaegne sigaretimark.

Vaata ka

• Aegna Komandantuur

Kirjandus

• Heino Gustavson. Aegna, Tallinn 1998.
• Toivo Meikar. Aegna ja Viimsi metsade ajaloost. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
• Henn Pärn. Aegna, Naissaare ja Tallinna rannikumetsade seisund okaste morfomeetria alusel. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
• Triinu Nutt. Kukemarjad (Empetrum L.) Põhja-Eestis. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
• Ljudmilla Martin. Naissaare ja Aegna epifüütsed suursamblikud. – XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus, Tartu–Tallinn 1999.
• Henn Pärn. Naissaare ja Aegna puistute ökoloogilisest seisundist. – Naissaare loodus ja selle kaitse, Tallinn 1999.
• Virkko Lepassalu. Ekskursioon hakklihamasinasse (Heino Gustavsoni kommentaar). – Luup, 1999, nr 12 (95). (Aegna saarel asuvatest pommidest; vestlusest kunagise Rohelise Rügemendi liidri Hugo Udusaarega; skeem: Aegna militaarrajatised 1940. aastal).
• Margit Kull. Rekreatsiooni võimalused Aegna saarel, bakalaureusetöö, Tallinna Pedagoogikaülikool 2003, juhendaja Joe Noormets.
• Robert Nerman. Aegna, Tallinn 2008. ISBN/ISSN 9789949180103

Välislingid

• Aegna koduleht
• Kaarel Orviku tekst rannaprotsessidest, tähelepanu on pööratud ka Aegnale
• Aegna kaart
• Aegna kai tulepaak
• Aegna libamargid
• Aegna tulepaak
• Fotod
• Fotod Aegna loodusest
• Aegna raudtee; fotod
• Sadama väljaehitamine
• Aegna seisukorrast ja perspektiividest 2003
• Robert Nerman, Enne Teist maailmasõda meenutas Aegna saar iseseisvat saareriiki, Postimees 28.09.2007
• Robert Nerman, Aegnal on Tallinnaga kauane side, Postimees 28. aprill 2008
• Aegna laevaliin püstitas rekordi, Postimees, 1. juuli 2008
• Kertu Kalmus. Elanikud leidsid Aegnalt hävinuks peetud Jeruusalemma kivilabürindi EPL, 13. jaanuar 2009
• Tuuli Aug. Aegnal taasavastati kivilabürint EPL, 19. jaanuar 2009
• Aegna saare elanikud leidsid taas haruldusi Tallinna Postimees, 23. jaanuar 2009