Veeõitseng: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2) (Robot: lisatud simple:Algal bloom |
veel(vesi) ka pole õisi |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} |
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} |
||
[[Pilt:River algae Sichuan.jpg|thumb|right|Veeõitseng ühes [[Hiina]] küla jões]] |
[[Pilt:River algae Sichuan.jpg|thumb|right|Veeõitseng ühes [[Hiina]] küla jões]] |
||
'''Veeõitseng''' (ka ''veeõitsemine'', ''vee õitseng'', ''õitseng'') on [[mikroorganismid]]e (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s |
'''Veeõitseng''' (ka ''veeõitsemine'', ''vee õitseng'', ''õitseng'') on [[mikroorganismid]]e (tavaliselt [[vetikad|vetikate]]) ajutine vohamine [[veekogu]]s. |
||
Veeõitsengud võivad ilmneda nii [[magevesi|mage-]], [[riimvesi|riimveelistes]] kui ka [[soolane vesi|soolase veega]] veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja järverežiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll [[bakterid]]. |
Veeõitsengud võivad ilmneda nii [[magevesi|mage-]], [[riimvesi|riimveelistes]] kui ka [[soolane vesi|soolase veega]] veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja järverežiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]]. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on [[sinivetikad]] ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll [[bakterid]]. |
Redaktsioon: 26. märts 2012, kell 12:58
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2007) |
Veeõitseng (ka veeõitsemine, vee õitseng, õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.
Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveelistes kui ka soolase veega veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja järverežiimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja eutrofeerumise. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on sinivetikad ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll bakterid.
Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 1000–10 000 vetikarakku.
Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all.
Veeõitsengud Eestis
Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt eutroofsetes ja düseutroofsetes järvedes. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka Eesti suurjärvedes: Peipsis ja Võrtsjärves, samuti Läänemeres.
Eesti veekogudes on veeõitsengute põhjustajateks sageli sinivetikad, sageli ainult üks liik. Eestis teadaolevast umbes 100 sinivetikaliigist on veeõitsengutega seotud 20 liiki[1].
Vaata ka
Viited
- ↑ Rakko, A. 2009. Veeõitsengud Eesti järvedes. Eesti Loodus 7: 6-14. [1]
Välislingid
- Rakko, A. 2009. Veeõitsengud Eesti järvedes. Eesti Loodus 7: 6-14. [2]