Albrecht Mecklenburgist: erinevus redaktsioonide vahel

Albrecht sai Rootsi kuningaks seetõttu, et eelmine kuningas [[Magnus IV]] oli Ida-Rootsis ning eriti suure saksa elanikkonnaga linnades ülimalt ebapopulaarne. Nende ja [[Hansa Liit|Hansa]] toetusel tungiski Albrecht [[1363]]. aastal Rootsi ning purustas Magnuse väed. Järgmisel aastal krooniti ta [[Stockholm]]is kuningaks. Kuid Lääne-Rootsis jäid temavastased meeleolud püsima ning kui ta tahtis [[1389]]. aastal läbi viia mõisate reduktsiooni, kukutati ta Taani kuninganna [[MargretheMargrete I]] kaasabil. Albrecht oli kuni [[1395]]. aastani vangis, kust ta vabanes päradt lubadust, et ta kas loovutab endiselt temale alluva Stockholmi linna või maksab suure lunaraha. Et Albrechtil ei olnud kuskilt raha võtta, pidi ta linna [[1398]]. aastal Kalmari-meelsetele loovutama. Albrechti liitlasteks olid aga [[vitaalivennad]], Hansa ja [[Saksa ordu]], kes jätkasid Taani-vastast võitlust. Saksa ordul õnnestus enda võimu alla saada Ojamaa (Gotlandi) saare, mis nimeliselt anti Albrechti võimu alla. Taani sai selle tagasi alles [[1408]]. aastal, kui maksis ordule ja Albrechtile suure rahasumma. Nii asendus Rootsi-Mecklenburgi unioon lõplikult Taanit, Rootsit ja [[Norra]]t ühendava [[Kalmari unioon]]iga. Albrecht säilitas aga kuni oma surmani võimu Mecklenburgi üle.

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Magnus IV]]|nimi=[[Rootsi kuningas]]|aeg=[[1364]]–[[1389]]|järgnev=[[MargretheMargrete I]]}}