Heiki Ahonen: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Heiki Ahonen''' (3. september 1956. Pärnu) oli dissident ja vabadusvõitleja ENSVs ning Eesti Vabariigis Okupatsioonide Muuseumi esimen...' |
|||
| 39. rida: | 39. rida: | ||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Ta on abielus ja omab kaht last. Tema tädi (ema õde) on [[Lagle Parek]], emapoolne vanaema kunstiajaloolane [[Elsbet Parek]], emapoolne vanaisa ohvitser [[Karl Parek]], vanavanaema näitleja [[Anna Markus]]. |
|||
Ta on bielus ja omab kaht last. |
|||
== Teenetemärgid == |
== Teenetemärgid == |
||
Redaktsioon: 22. märts 2012, kell 18:20
Heiki Ahonen (3. september 1956. Pärnu) oli dissident ja vabadusvõitleja ENSVs ning Eesti Vabariigis Okupatsioonide Muuseumi esimene direktor.
Varajane elu
Tema isapoolne vanaisa oli ingerlane. Ahoneni mõlemad vanemad olid Nõukogude võimu poolt represseeritud: isa mõisteti 1946. aastal koolinoorte vabadusliikumises osalemise eest vangi; ema küüditati 1949. aastal. Emapoolne vanaisa oli aga ohvitser, kes lasti 1941. aastal maha. Ta ise on öelnud, et "meie perekonnas polnud ainsatki inimest, kes poleks olnud represseeritud."[1]
Haridus
1971–1975 õppis ta Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis geodeesiat.
Töö
- Restaureerimisvalitsus 1977-1978
- Korstnapühkija Pääskülas 1978-1983
- Raadio Vaba Euroopa ajakirjanik 1988-1998
- Elektriside Inspektsioon 1998
- Kristel-Ritso Eesti Sihtasutuse juhatuse esimees 1999-2003
- Okupatsioonide Muuseumi direktor 2003-2012
Tegevus dissidendina
1977 liitus ta põrandaaluse vastupanuliikumisega. Ta kirjutas alla kollektiivsetele protsestikirjadele ja pidas sidet Moskvas töötavate välismaiste ajakirjanikega.
1983 ta vahistati ja ENSV Ülemkohus mõistis ta Nõukogude-vastase agitatsioonis ja propagandas süüdi olevaks ning määras talle viis aastat vangilaagrit koos kaheaastase asumisajaga.
Karistust kandis ta Permi oblastis.
1987 vabastati ta ennetähtaegselt ja asus freesiana tööle Tallinna tehases Pioneer.
Ta oli 23. augustil toimunud Hirvepargi miitingu üks peakorraldajaid ja MRP-AEG asutajaliige.
Paguluses
1988 arreteeriti ta taas sõjaväe kordusõppustest kõrvalehoidmise ettekäändel ja saadeti Rootsi, kus ta elas aastatel 1988-1989. Rootsis oli ta Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse abiesimees.
1989-1998 töötas ta Müncheniis ja Prahas raadijojaama Vaba Euroopa Eesti toimetuse toimetaja ja juhataja.
Tegevus vabas Eestis
1998 tuli ta tagasi Eestisse. Ta on Kristel-Ritso Eesti Sihtasutuse juhatuse esimees. Samauti oli ta selle sihtasutuse eestvedamisel loodud Okupatsioonide Muusemi esimeseks direktoriks aastatel 2003-2012.[2][3]
Isiklikku
Ta on abielus ja omab kaht last. Tema tädi (ema õde) on Lagle Parek, emapoolne vanaema kunstiajaloolane Elsbet Parek, emapoolne vanaisa ohvitser Karl Parek, vanavanaema näitleja Anna Markus.
Teenetemärgid
- Riigivapi ordeni IV klass (2000)
- Valgetähe ordeni III klass (2004)