Jahu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Flour and milk.JPG|thumb|Jahu ja piim]] |
[[Pilt:Flour and milk.JPG|thumb|Jahu ja piim]] |
||
'''Jahu''' on [[teravili|teravilja]] jahvatamisel saadud [[toiduaine]], mida kasutatakse [[pudru]] valmistamisel, [[kaste (kokandus)|kastmete]] paksendamiseks, eelkõige aga [[pagaritoode]]te ([[leib]], [[sai]]) ja [[pasta]] tegemiseks. Jahu võib teha tegelikult igasugusest teraviljast. Jahu jahvatatakse [[veski]]s. |
'''Jahu''' on [[teravili|teravilja]] jahvatamisel saadud [[toiduaine]], mida kasutatakse [[pudru]] valmistamisel, [[kaste (kokandus)|kastmete]] paksendamiseks, eelkõige aga [[pagaritoode]]te ([[leib]], [[sai]]) ja [[pasta]] tegemiseks. |
||
Jahu võib teha tegelikult igasugusest teraviljast. Jahu jahvatatakse [[veski]]s. |
|||
Jahu jaguneb eri [[sort]]idesse olenevalt kasutatud vilja kvaliteedist, jahvatuse jämedusest ja lähtuvalt sellest, kui palju jäi jahu sekka viljatera pealmisi kihte. Koorimata teradest jahvatatud jahu nimetatakse [[täisterajahu]]ks: see on tumedama värvusega ja halvemate [[küpsetusomadus]]tega, kuid [[tervis]]likum. Jahu küpsetusomadusi väljendatakse vastavate jahu tuhasust väljendavate numbritega (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu). |
|||
Jahu jaguneb eri [[sort]]idesse olenevalt kasutatud vilja kvaliteedist, jahvatuse jämedusest ja lähtuvalt sellest, kui palju jäi jahu sekka viljatera pealmisi kihte. |
|||
Jahu rühmitatakse jahvatusastme järgi: |
|||
* [[Täisterajahu]] – jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuses [[klii]]d ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvusega ja halvemate [[küpsetusomadus]]tega, kuid [[tervis]]likum. |
|||
* [[Lihtjahu]] – jahu, millest on kliid ning iduosad osaliselt välja sõelutud. |
|||
* [[Kroovjahu]] – jahu, mis sisaldab umbes 15% ulatuses kliisid ja iduosakesi |
|||
* [[Püülijahu]] ehk nisu-tuumjahu – on peen jahvatis, milles on viljakesti ja iduosakesi vaid paar-kolm protsenti. Püülijahu on hele ja toitainerikas, kuid bioloogiliselt väärtuselt teistest vaesem nii mikrotoitainete kui [[kiudained|kiudainete]] poolest<ref>Suitsu, Maire, Suur leivaraamat, Varrak, Tallinn, 2010</ref>. |
|||
Jahu küpsetusomadusi väljendatakse vastavate jahu tuhasust väljendavate numbritega (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu). |
|||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[kleepvalk]] |
*[[kleepvalk]] |
||
Redaktsioon: 22. märts 2012, kell 18:08
Jahu on teravilja jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pudru valmistamisel, kastmete paksendamiseks, eelkõige aga pagaritoodete (leib, sai) ja pasta tegemiseks.
Jahu võib teha tegelikult igasugusest teraviljast. Jahu jahvatatakse veskis.
Jahu jaguneb eri sortidesse olenevalt kasutatud vilja kvaliteedist, jahvatuse jämedusest ja lähtuvalt sellest, kui palju jäi jahu sekka viljatera pealmisi kihte.
Jahu rühmitatakse jahvatusastme järgi:
- Täisterajahu – jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuses kliid ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvusega ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikum.
- Lihtjahu – jahu, millest on kliid ning iduosad osaliselt välja sõelutud.
- Kroovjahu – jahu, mis sisaldab umbes 15% ulatuses kliisid ja iduosakesi
- Püülijahu ehk nisu-tuumjahu – on peen jahvatis, milles on viljakesti ja iduosakesi vaid paar-kolm protsenti. Püülijahu on hele ja toitainerikas, kuid bioloogiliselt väärtuselt teistest vaesem nii mikrotoitainete kui kiudainete poolest[1].
Jahu küpsetusomadusi väljendatakse vastavate jahu tuhasust väljendavate numbritega (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu).
Viited
- ↑ Suitsu, Maire, Suur leivaraamat, Varrak, Tallinn, 2010