Henrik Koppel: erinevus redaktsioonide vahel
P Lisan lingi ISIKu baasi |
Resümee puudub |
||
23. rida: | 23. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] |
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] |
||
[[Kategooria:Tartu Ülikooli audoktorid]] |
[[Kategooria:Tartu Ülikooli audoktorid]] |
||
[[Kategooria:Arstide Koja nõukogu liikmed]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1863]] |
[[Kategooria:Sündinud 1863]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1944]] |
[[Kategooria:Surnud 1944]] |
Redaktsioon: 20. märts 2012, kell 17:34
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Henrik Koppel (ka Heinrich Koppel ja Hendrik Koppel; 29. detsember 1863 Naela talu, Tõnuküla, Uusna vald, Viljandimaa – 14. detsember 1944 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920–1928.
Henrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere vanim laps, kellel õdesid-vendi seitse. Koppel õppis kohalikus vallakoolis, seejärel Viljandis algkoolis ja gümnaasiumis ning Tartu Aleksandri gümnaasiumis, mille lõpetas 1884. aastal. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi, olles ka selle esimees. 1890. aastal lõpetas ülikooli.
Doktorikraadi kaitses Koppel järgmisel aastal, seejärel töötas ülikooli polikliinikus ja alustas erapraksist, keskendudes kõrva-nina-kurguhaigustele. Koppel oli 1920-28 Tartu ülikooli rektor ja sisehaiguste polikliiniku juhataja (1928 audoktor), organiseeris ülikoolis kõrva-nina kurguhaiguste kateedri (1904). Edendas tervishoidu, asutas 1903 ajakirja "Tervis". Oli juhtivail kohtadel Liivimaa Linna-Hüpoteegi Seltsis, Eesti Rahva Muuseumis ja lauluseltsis Vanemuine. Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist olnud ta Tartu eestlaste esimene mees. Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus.
Koppel oli hea looduse (eriti lindude) tundja, tegi looduskaitsealast propagandat ja aitas kaasa kaitsealade rajamises.
1920 valiti ta EÜSi auvilistlaseks. 1926 valiti ta Uppsala ülikooli arstiteaduse audoktoriks, 1927 Läti Ülikooli auliikmeks, 1928 Tartu ülikooli õigusteaduse audoktoriks, 1931 Soome Arstide Seltsi ja 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks.
Henrik Koppel suri 16. detsembril 1944 Tallinnas, kuhu ta oli augustis Tartust sõjategevuse eest ära läinud. Surma põhjustas jalga tabanud gangreen, mis jäi sõja tõttu õigeaegselt opereerimata. Koppeli matusetalitus toimus ülikooli kirikus, Eesti NSV lipp oli peahoonel pooles vardas ja matustest võttis osa ka ülikooli uus punane juhtkond.
Eelnev Tartu Ülikooli kuraator Peeter Põld (1919) |
Tartu Ülikooli rektor Heinrich Koppel 1920-1928 |
Järgnev Tartu Ülikooli rektor Johan Kõpp (1928-1937) |
Välislingid
- Henrik Koppel Eesti biograafilises andmebaasis ISIK