Galicia: erinevus redaktsioonide vahel
P →Viited |
P →Viited |
||
| 72. rida: | 72. rida: | ||
{{-}} |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 19. märts 2012, kell 11:56
|
See artikkel räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Hispaania (ajalooline piirkond); kuningriigi kohta vaata artiklit Galicia kuningriik |
| Galicia autonoomne piirkond | |
|---|---|
|
| |
|
galeegi Comunidade Autónoma de Galiza | |
|
hispaania Comunidad Autónoma de Galicia | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 29 574 km² | |
| Elanikke: 2 737 100 (2009) | |
| Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
| Pealinn: Santiago de Compostela | |
 |
Galicia autonoomne piirkond on autonoomne piirkond Hispaania loodeosas. Galicia jaguneb neljaks provintsiks: A Coruña, Lugo, Ourense ning Pontevedra provints. Lõunas piirneb Galicia Portugaliga, idas Hispaania autonoomsete piirkondade Castilla-Leóni ja Astuuriaga, läänes Atlandi ookeaniga ning põhjas Biskaia lahega.
2011. aasta seisuga elas Galicias umbes 2,79 miljonit inimest. Piirkonna pealinn on Santiago de Compostela, mis asub A Coruña provintsis. Kõige suurema elanike arvuga linn on A Coruña, kus elab umbes 220 581 inimest, teisel kohal on Vigo 206 411 elanikuga [1].
Galicia ametlikud keeled on galeegi keel (gallego), mis pärineb koos portugali keelega galeegi-portugali keelest, ja hispaania ehk kastiilia keel (castellano).
Loodus
Galicia pindala on 29 574 km2.[2]
Galicia sisemaa on mägine. Selle suhteliselt madalad ja tasased mäeahelikud on valdavalt madalamad kui 1000 m. Ida pool võib nende kõrgus ulatuda aga 2000 meetrini. Mägise maastiku tõttu on Galicia maapiirkonnad sisemaal üksteisest isoleeritud ning ühendus teiste aladega halb. Peamine mäeahelik piirneb Castilla-Leóniga ning kannab nime Macizo Galaico (sellesse ahelikku kuuluvad näiteks Serra do Eixe, Serra da Lastra, Serra do Courel). Suuremad ahelikud on veel O Xistral Lugo provintsis, Serra dos Ancares, mis piirneb Astuuriaga ning O Eixe ahelik Ourense ja Zamora provintsi piiril. Galicia kõrgeim tipp on 2127 m Trevinca mägi ehk Pena Trevinca, mis asub Serra do Eixe ahelikus. [3]
Galicia piirkonnas on palju jõgesid, mille tõttu kutsutakse Galiciat tuhande jõe maaks ("o país dos mil ríos"). Kaks kõige tähtsamat nendest on Sil ja Miño. Miño jõgi on 307 km pikkune. Sil on selle lisajõgi. Enamik jõgesid sisemaal kuulub Miño ja Siliga samasse jõesüsteemi, ülejäänud jõed, mis on enamasti lühikesed, suubuvad otse Atlandi ookeani või Kantaabria merre. Vaid Navia, Ulla, Tambre ja Limia jõgi on pikemad kui 100 km.
Galicia kitsad, kuid sügavad jõed on sobilikud hüdroenergia saamiseks. Laevatatavad (kui väikesed paadid välja arvata) on vaid Miño jõe alamjooks ja tammide ehituse tagajärjel tekkinud veereservuaarid.
Galicia rannikujoont iseloomustavad kitsad merelahed, endised estuaarid, mis jäid pärast jää sulamist jääajajärgsel perioodil vee alla. Galicias kutsutatakse neid ría'deks ning need jagunevad kaheks piirkonnaks: Rías Altas ja Rías Baixas. Rías Altase piirkonda jäävad Ribadeo, Foz, Viveiro, Barqueiro, Ortigueira, Cedeira, Ferrol, Betanzos, A Coruña, Corme e Laxe ja Camariñas. Rías Baixas hõlmab Corcubióni, Murost, Noiat, Arousat, Pontevedrat ja Vigot. Atlandi ookeani erodeeriva toime tõttu palistavad Galicia rannikut mitmed neemed, näiteks Ortegali neem, Finisterre neem ja Touriñáni neem.
Ría'des Galicia rannikul on arhipelaage, kuhu on rajatud süvaveesadamaid ning mis pakuvad elupaika merelindudele. 2007. aasta uuringu järgi on Galicias 316 saart[4]. Olulisteks saarteks on Cíesi saared, Onsi saared ning Sálvora saar. Koos Cortegada saarega moodustavad need saared Galicia Atlandi Ookeani Saarte Rahvuspargi (Parque Nacional de las Islas Atlánticas de Galicia). Kõige suurema elanikkonnaga saar on Arousa saar, kus elab ligikaudu 5000 elanikku.
Taimestik
Galicias leidub üle 2800 taimeliigi, neist 31 on endeemsed. Ülejäänud Hispaaniaga võrreldes on Galicia üks metsarikkamaid piirkondi, kuid valdav osa metsaistandusi (enamasti eukalüpti- või männiistandused) ei ole ametlikult reguleeritud. [5] Puidu- ja tselluloositööstus täidab Galicia majanduses olulist rolli. Lisaks metsaistandustele kasutatakse suuri maa-alasid Galicias loomakasvatuseks. Tammemetsadest (fragas) on säilinud vähesed, põhiliselt Lugo provintsi ja A Coruña provintsi põhjapoolsetes osades.
Loomastik
Galicias on kindlaks tehtud 262 liiki selgroogseid, sh 12 mageveekalaliiki, 15 kahepaiksete liiki, 24 roomajaliiki, 152 linnuliiki ja 59 imetajaliiki. [6]
Galicia kõige tüüpilistemaks loomadeks peetakse aga koduloomi. Kohalikud loomad on näiteks galicia poni (Cabalo Galego või Poldro Galaico), lehmatõug galicia blond (Rubia Galega) ning kodulind galiña de Mos, mis kuulub ohustatud liikide hulka [7].
Galicia metsad ja mäed on koduks küülikutele, jänestele, metssigadele ja metskitsedele.
Mitmed rändlinnud peatuvad oma teekonnal Galicias ning nende jaoks on loodud ka mõned keskkonnakaitsealad, näiteks Ría de Ribadeo.
Keskkonnaprobleemid
Galicia rohelised mäed ja ria'd erinevad sellest, mida tavaliselt peetakse Hispaania maastikuks. Seal on säilinud ürgne ja reostamata loodus. Sellele vaatamata ei ole Galicia jäänud puutumata 21. sajandi keskkonnaprobleemidest. Peamised probleemid Galicias on metsaraie ja -põlengud, eriti suveperioodil. Võõrliikidest ohustab Galicia floorat enim eukalüpt (peamiselt Eucalyptus globulus), mis toodi sinna Austraaliast Franco ajal 20. sajandi keskpaigas (Hispaania paberitööstuse Empresa Nacional de Celulosas de España eestvedamisel). Need probleemid on kaasa aidanud mulla viljakuse langemisele rannikualadel. Viimastel aastatel on probleeme tekitanud ka intensiivne hüdroelektijaamade arendamine.
Galicia fauna on kannatanud eelkõige euraasia huntide (Canis lupus lupus) ning kohalike hirvede arvukuse kahanemise läbi. Esimest on põhjustanud huntide elupaikade hävitamine ning põllu- ja karjapidajate tegevus, hirvede arvukus on langenud peamiselt jahipidamise tõttu.
Viimase paarikümne aasta jooksul on suureks probleemiks saanud naftalekked, näiteks Mar Egeo katastroof A Coruñas 1992. aastal ja naftatankeri Prestige'i uppumine 2002. aastal.
Kliima
.gif)
Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi jaguneb Galicia kahe kliimatüübi vahel: piirkonna kaguosas (Ourense provintsis) valitseb vahemereline kliima (Csb), mida iseloomustab soe suvi, mahedad temperatuurid ja sademed aasta läbi, Galicia lääne- ja põhjaosas (Lugo, A Coruña ja Pontevedra provintsid) valitseb aga mereline kliima (Csf), mida iseloomustab ühtlasem sademete jaotus ja jahedad suved. [8]. Mägistel aladel sisemaal esineb talveperioodil palju sademeid (ka lund).
Vaata ka
- Castro kultuur (Cultura castrexa)[9]
Viited
- ↑ http://www.ine.es/jaxi/menu.do?type=pcaxis&path=%2Ft20/e260&file=inebase&L=1
- ↑ Galicia 08, Junta de Galicia, Consejería de Cultura y Deporte.
- ↑ Santa Maria, Inés Santa Maria (2009). Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo (1. ed. ed.). Vilaboa: Do Cumio. Lk 62. ISBN 978-84-8289-328-0.
{{cite book}}: parameetris|edition=on üleliigne tekst (juhend) - ↑ La Xunta elabora un inventario de islas para su posible compra. FaroDeVigo.es. Retrieved 2009-01-22.
- ↑ Paula Pérez, El desorden de los bosques, FaroDeVigo.es. Retrieved 2010-02-17.
- ↑ Enciclopedia Galega Universal (online version)
- ↑ La 'galiña de Mos' aumenta su censo de 100 a 5.500 ejemplares en siete años, aunque sigue en peligro de extinción, www.europapress.es, 2008-06-21.
- ↑ Santa Maria, Inés (2009). Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo (1 ed.). Vilaboa: Do Cumio. Lk 55–66. ISBN 978-84-8289-328-0.
{{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit|coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend) - ↑ Cultura castrexa(Na Galipedia, a Wikipedia en galego.)