Okeanograafia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud ga:Aigéaneolaíocht |
P r2.7.2) (Robot: muudetud la:Oceanographia |
||
56. rida: | 56. rida: | ||
[[kk:Мұхиттану]] |
[[kk:Мұхиттану]] |
||
[[lad:Oseanografiya]] |
[[lad:Oseanografiya]] |
||
[[la: |
[[la:Oceanographia]] |
||
[[lv:Okeanogrāfija]] |
[[lv:Okeanogrāfija]] |
||
[[jbo:xasyske]] |
[[jbo:xasyske]] |
Redaktsioon: 18. märts 2012, kell 23:08
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru, ühtlasi kompleksteadus, mis uurib maailmamere füüsikalisi, keemilisi, geoloogilisi ja bioloogilisi protsesse ning nähtusi[1].
Maailmamerd uuritakse väga mitmest aspektist, seepärast jaguneb okeanograafia mitmesse valdkonda:
- Füüsikaline okeanograafia – uurib laineid, hoovusi, ookeani ja atmosfääri vastastikmõju, heli ja valguse levikut vees jms.
- Geoloogiline okeanograafia – teadus merepõhja geoloogiast. Uuritakse merede ja ookeanide põhja ehitust ja teket ning tehakse selle põhjal järeldusi mineviku kohta, mis omakorda aitab ennustada tulevikus asetleidvaid geoloogilisi protsesse.
- Keemiline okeanograafia – uurib merevee keemilist koostist, reostust ja selle likvideerimise võimalusi. Keemikuid vajatakse ka geoloogilise okeanograafia uurimisel, näiteks ookeanipõhja puursüdamike uurimisel jm.
- Bioloogiline okeanograafia – teadus mereelustikust. Tavaliselt tuntakse seda osa okeanograafiast merebioloogiana.
Vaata ka
Viited
- ↑ Ökoloogialeksikon. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus