Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud pt:Campeonato Mundial de Esqui Nórdico
91. rida: 91. rida:
[[no:Verdensmesterskapet på ski, nordiske grener]]
[[no:Verdensmesterskapet på ski, nordiske grener]]
[[pl:Mistrzostwa świata w narciarstwie klasycznym]]
[[pl:Mistrzostwa świata w narciarstwie klasycznym]]
[[pt:Campeonato Mundial de Esqui Nórdico]]
[[ru:Чемпионат мира по лыжным видам спорта]]
[[ru:Чемпионат мира по лыжным видам спорта]]
[[sk:Majstrovstvá sveta v severskom lyžovaní]]
[[sk:Majstrovstvá sveta v severskom lyžovaní]]

Redaktsioon: 16. märts 2012, kell 20:19

Suusatamise maailmameistrivõistlused on põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, kus võisteldakse murdmaasuusatamises, suusahüppetes ja suusakahevõistluses (suusahüpped ja murdmaasuusatamine).

Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS).

Ajalugu

Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks.

Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.

Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.

Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3x5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NLiidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzin, võites 30 ja 50 km distantsid.

Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltšina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt).

Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus.

1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel.

Maailmameistrivõistlused

  1. 1924 Chamonix, Prantsusmaa*
  2. 1925 Johannisbad, Tšehhoslovakkia
  3. 1926 Lahti, Soome
  4. 1927 Cortina d'Ampezzo, Itaalia
  5. 1928 Sankt Moritz, Šveits*
  6. 1929 Zakopane, Poola
  7. 1930 Oslo, Norra
  8. 1931 Oberhof, Saksamaa
  9. 1932 Lake Placid, USA*
  10. .1933 Innsbruck, Austria
  11. 1934 Sollefteå, Rootsi
  12. 1935 Vysoké Tatry, Tšehhoslovakkia
  13. 1936 Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa*
  14. 1937 Chamonix, Prantsusmaa
  15. 1938 Lahti, Soome
  16. 1939 Zakopane, Poola
  17. 1948 Sankt Moritz, Šveits*
  18. 1950 Lake Placid, USA
  19. 1952 Oslo, Norra*
  20. 1954 Falun, Rootsi
  21. 1956 Cortina d'Ampezzo, Itaalia*
  22. 1958 Lahti, Soome
  23. 1960 Squaw Valley, USA*
  24. 1962 Zakopane, Poola
  25. 1964 Innsbruck, Austria*
  26. 1966 Oslo, Norra
  27. 1968 Grenoble, Prantsusmaa*
  28. 1970 Vysoké Tatry, Tšehhoslovakkia
  29. 1972 Sapporo, Jaapan*
  30. 1974 Falun, Rootsi
  31. 1976 Innsbruck, Austria*
  32. 1978 Lahti, Soome
  33. 1980 Lake Placid, USA*
  34. 1982 Holmenkollen, Norra
  35. 1985 Seefeld, Austria
  36. 1987 Oberstdorf, Lääne-Saksamaa
  37. 1989 Lahti, Soome
  38. 1991 Val di Fiemme, Itaalia
  39. 1993 Falun, Rootsi
  40. 1995 Thunder Bay, Kanada
  41. 1997 Trondheim, Norra
  42. 1999 Ramsau, Austria
  43. 2001 Lahti, Soome
  44. 2003 Val di Fiemme, Itaalia
  45. 2005 Oberstdorf, Saksamaa
  46. 2007 Sapporo, Jaapan
  47. 2009 Liberec, Tšehhi
  48. 2011 Oslo, Norra
  49. 2013 Val di Fiemme, Itaalia
  50. 2015 Falun, Rootsi

* Arvestati ka maailmameistrivõistlustena.