Dielektrik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (robot lisas: az:Dielektriklər
sün
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}}


'''Dielektrik''' on väga väikese [[elektrijuhtivus]]ega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii [[tahke]]d, [[vedelik|vedelad]] kui [[gaas]]ilised. [[Elektriväli]] tekitab dielektrikus [[dielektrilise polarisatsioon]]i.
'''Dielektrik''' ehk '''mittejuht''' ehk '''isolaator''' on väga väikese [[elektrijuhtivus]]ega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii [[tahke]]d, [[vedelik|vedelad]] kui [[gaas]]ilised. [[Elektriväli]] tekitab dielektrikus [[dielektrilise polarisatsioon]]i.


Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on [[dielektriline vastuvõtlikkus]], [[dielektriline läbitavus|läbitavus]] ja [[dielektriline läbilöögitugevus|läbilöögitugevus]].
Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on [[dielektriline vastuvõtlikkus]], [[dielektriline läbitavus|läbitavus]] ja [[dielektriline läbilöögitugevus|läbilöögitugevus]].
13. rida: 13. rida:
*[[Dielektrikantenn]]
*[[Dielektrikantenn]]
*[[Dielektriklainejuhe]]
*[[Dielektriklainejuhe]]
*[[Isolaator]]
*[[Isolaator (elektrotehnika)]]
*[[Isolaator (elektrotehnika)]]
*[[Suhteline dielektriline läbitavus]]
*[[Suhteline dielektriline läbitavus]]

Redaktsioon: 16. märts 2012, kell 13:16

Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni.

Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus.

Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku.

Vaata ka