Jean-Philippe Rameau: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. märts 2012, kell 11:57

Jean-Philippe Rameau (prantsuse hääldus: [ʒɑ̃filip ʁaˈmo]; 25. september 1683 Dijon – 12. september 1764) oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid.

Rameau oli Jean-Baptiste Lully järel prantsuse ooperi tähtsaim esindaja. François Couperini kõrval oli ta oma aja juhtiv prantsuse klavessiinimuusika looja.

Rameau noorusajast on teada väga vähe. Alles 1720. aastatel kogus ta kuulsust peamise muusikateoreetikuna oma Harmoonia Uurimusega (1722). 50-aastaselt pani aluse oma ooperikarjäärile. Just ooperitest tema looming suures osas koosnebki. Rameau esimene ooper, "Hippolyte ja Aricie" (1733), põhjustas rohkelt ärevust ja sai oma uudse harmooniakasutuse eest Lully komponeerimisstiili austajatelt tugevat kriitikat. Sellele vaatamata sai Rameau peagi üldtuntuks ning tunnustatuks. Varsti sattus ta uudse stiili kehtestamise tõttu itaalia ooperi pooldajate rünnaku alla.

18. sajandi lõpuks oli Rameau muusika moest läinud ning alles 20. sajandil hakati tõsiselt selle taaselustamisesse panustama. Tänapäeval hinnatakse Rameaud taas ning aina sagedamini esitatakse ja lindistatakse tema teoseid.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Jean-Philippe Rameau.jpg|pisi|Jean-Philippe Rameau. Autor [[Joseph Aved]] (1728)]]
-'''Jean-Philiippe Rameau''' (prantsuse hääldus: [ʒɑ̃filip ʁaˈmo]; [[25. september]] [[1683]] [[Dijon]] – [[12. september]] [[1764]]) oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid. Rameau oli [[Jean-Baptiste Lully]] järel prantsuse ooperi tähtsaim esindaja. François Couperini kõrval oli ta oma aja juhtiv prantsuse klavessiinimuusika looja.
+'''Jean-Philippe Rameau''' (prantsuse hääldus: [ʒɑ̃filip ʁaˈmo]; [[25. september]] [[1683]] [[Dijon]] – [[12. september]] [[1764]]) oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid.
+Rameau oli [[Jean-Baptiste Lully]] järel prantsuse ooperi tähtsaim esindaja. [[François Couperin]]i kõrval oli ta oma aja juhtiv prantsuse [[klavessiin]]imuusika looja.
-Rameau noorusajast on teada väga vähe, alles 1720ndatel aastatel kogus ta kuulsust peamise muusikateoreetikuna oma Harmoonia Uurimusega (1722). Ta pani alles 50aastaselt aluse oma ooperikarjäärile. Just ooperitest tema looming suures osas koosnebki. Rameau esimene ooper, Hippolyte ja Aricie (1733), põhjustas rohkelt ärevust ja sai oma uudse harmooniakasutuse eest Lully komponeerimisstiili austajatelt tugevat kriitikat. Sellele vaatamata sai Rameau peagi üldtuntuks ning tunnustatuks. Varsti sattus ta uudse stiili kehtestamise tõttu itaalia ooperi pooldajate rünnaku alla. 18. sajandi lõpuks oli Rameau muusika moest läinud ning alles 20. sajandil hakati tõsiselt selle taaselustamisesse panustama. Tänapäeval hinnatakse Rameaud taas ning aina sagedamini esitatakse ja lindistatakse tema teoseid.
+Rameau noorusajast on teada väga vähe. Alles 1720. aastatel kogus ta kuulsust peamise muusikateoreetikuna oma Harmoonia Uurimusega (1722). 50-aastaselt pani aluse oma ooperikarjäärile. Just [[ooper]]itest tema looming suures osas koosnebki. Rameau esimene ooper, "[[Hippolyte ja Aricie]]" (1733), põhjustas rohkelt ärevust ja sai oma uudse harmooniakasutuse eest Lully komponeerimisstiili austajatelt tugevat kriitikat. Sellele vaatamata sai Rameau peagi üldtuntuks ning tunnustatuks. Varsti sattus ta uudse stiili kehtestamise tõttu itaalia ooperi pooldajate rünnaku alla.
+. sajandi lõpuks oli Rameau muusika moest läinud ning alles 20. sajandil hakati tõsiselt selle taaselustamisesse panustama. Tänapäeval hinnatakse Rameaud taas ning aina sagedamini esitatakse ja lindistatakse tema teoseid.
 {{JÄRJESTA:Rameau, Jean-Philippe}}