Jean-Philippe Rameau: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Katimeibau (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Jean-Philiippe Rameau''' (prantsuse hääldus: [ʒɑ̃filip ʁaˈmo]; [[25. september]] [[1683]] [[Dijon]] – [[12. september]] [[1764]]) oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid. Rameau oli [[Jean-Baptiste Lully]] järel |
'''Jean-Philiippe Rameau''' (prantsuse hääldus: [ʒɑ̃filip ʁaˈmo]; [[25. september]] [[1683]] [[Dijon]] – [[12. september]] [[1764]]) oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid. Rameau oli [[Jean-Baptiste Lully]] järel prantsuse ooperi tähtsaim esindaja. François Couperini kõrval oli ta oma aja juhtiv prantsuse klavessiinimuusika looja. |
||
| ⚫ | Rameau noorusajast on teada väga vähe, alles 1720ndatel aastatel kogus ta kuulsust peamise muusikateoreetikuna oma Harmoonia Uurimusega (1722). Ta pani alles 50aastaselt aluse oma ooperikarjäärile. Just ooperitest tema looming suures osas koosnebki. Rameau esimene ooper, Hippolyte ja Aricie [[Pilt: Rameau.png|thumb|Jean-Philippe Rameau]](1733), põhjustas rohkelt ärevust ja sai oma uudse harmooniakasutuse eest Lully komponeerimisstiili austajatelt tugevat kriitikat. Sellele vaatamata sai Rameau peagi üldtuntuks ning tunnustatuks. Varsti sattus ta uudse stiili kehtestamise tõttu itaalia ooperi pooldajate rünnaku alla. 18. sajandi lõpuks oli Rameau muusika moest läinud ning alles 20. sajandil hakati tõsiselt selle taaselustamisesse panustama. Tänapäeval hinnatakse Rameaud taas ning aina sagedamini esitatakse ja lindistatakse tema teoseid. |
||
| ⚫ | Rameau noorusajast on teada väga vähe, alles 1720ndatel aastatel kogus ta kuulsust peamise muusikateoreetikuna oma Harmoonia Uurimusega(1722). Ta pani alles 50aastaselt aluse oma ooperikarjäärile |
||
{{JÄRJESTA:Rameau, Jean-Philippe}} |
{{JÄRJESTA:Rameau, Jean-Philippe}} |
||
Redaktsioon: 13. märts 2012, kell 00:55
Jean-Philiippe Rameau (prantsuse hääldus: [ʒɑ̃filip ʁaˈmo]; 25. september 1683 Dijon – 12. september 1764) oli üks tähtsamaid barokiajastu prantsuse heliloojaid ja muusikateoreetikuid. Rameau oli Jean-Baptiste Lully järel prantsuse ooperi tähtsaim esindaja. François Couperini kõrval oli ta oma aja juhtiv prantsuse klavessiinimuusika looja.
Rameau noorusajast on teada väga vähe, alles 1720ndatel aastatel kogus ta kuulsust peamise muusikateoreetikuna oma Harmoonia Uurimusega (1722). Ta pani alles 50aastaselt aluse oma ooperikarjäärile. Just ooperitest tema looming suures osas koosnebki. Rameau esimene ooper, Hippolyte ja Aricie
(1733), põhjustas rohkelt ärevust ja sai oma uudse harmooniakasutuse eest Lully komponeerimisstiili austajatelt tugevat kriitikat. Sellele vaatamata sai Rameau peagi üldtuntuks ning tunnustatuks. Varsti sattus ta uudse stiili kehtestamise tõttu itaalia ooperi pooldajate rünnaku alla. 18. sajandi lõpuks oli Rameau muusika moest läinud ning alles 20. sajandil hakati tõsiselt selle taaselustamisesse panustama. Tänapäeval hinnatakse Rameaud taas ning aina sagedamini esitatakse ja lindistatakse tema teoseid.