Jaan Unt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:


==Haridus- ja töökäik==
==Haridus- ja töökäik==
Ta õppis aastatel [[1955]]–[[1966]] [[Tartu 1. Keskkool]]is. Aastatel [[1966]]–[[1968]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is eesti filoloogiat. Seejärel teenis ta [[Nõukogude Armee]]s. Pärast sõjaväeteenistust õpetas ta [[Mustla Keskkool]]is eesti keelt. Aastatel [[1971]]–[[1976]] õppis ta [[Leningradi ülikool]]is [[klassikaline filoloogia|klassikalist filoloogiat]].<ref name="EKL">''Eesti kirjarahva leksikon.'' Koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk. 630 (autor: Peeter Olesk)</ref>
Ta õppis aastatel [[1955]]–[[1966]] [[Tartu 1. Keskkool]]is. Aastatel [[1966]]–[[1968]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is eesti filoloogiat. Seejärel teenis ta [[Nõukogude Armee]]s. Pärast sõjaväeteenistust õpetas ta [[Mustla Keskkool]]is eesti keelt. Aastatel [[1971]]–[[1976]] õppis ta [[Leningradi ülikool]]is [[klassikaline filoloogia|klassikalist filoloogiat]].<ref name="EKL">{{EKL|630}} (autor: Peeter Olesk)</ref>


1976–1980 oli Unt vanemlaborant [[ENSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo instituudi]] feodaalajaloo sektoris, 1980–1985 vabakutseline Tartus.<ref name="EKL"></ref> 1985. aastal asus ta õppejõuna tööle Tartu Ülikooli, kus õpetas kuni 2008. aastani, viimati maailmakirjanduse õppetooli lektorina.
1976–1980 oli Unt vanemlaborant [[ENSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo instituudi]] feodaalajaloo sektoris, 1980–1985 vabakutseline Tartus.<ref name="EKL"></ref> 1985. aastal asus ta õppejõuna tööle Tartu Ülikooli, kus õpetas kuni 2008. aastani, viimati maailmakirjanduse õppetooli lektorina.

Redaktsioon: 10. märts 2012, kell 01:30

 See artikkel on filoloogi ja tõlkija kohta, sõjaväelase kohta vaata Jaan Unt (sõjaväelane)
Jaan Unt

Jaan Unt (7. november 1947 Tartu – 12. jaanuar 2012 Tartu) oli eesti klassikaline filoloog, tõlkija ja kirjandusteadlane. Ta on tõlkinud vanakreeka, ladina ja vene keelest.

Haridus- ja töökäik

Ta õppis aastatel 1955–1966 Tartu 1. Keskkoolis. Aastatel 1966–1968 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat. Seejärel teenis ta Nõukogude Armees. Pärast sõjaväeteenistust õpetas ta Mustla Keskkoolis eesti keelt. Aastatel 1971–1976 õppis ta Leningradi ülikoolis klassikalist filoloogiat.[1]

1976–1980 oli Unt vanemlaborant ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo instituudi feodaalajaloo sektoris, 1980–1985 vabakutseline Tartus.[1] 1985. aastal asus ta õppejõuna tööle Tartu Ülikooli, kus õpetas kuni 2008. aastani, viimati maailmakirjanduse õppetooli lektorina.

Tunnustused

Tõlkeid

  • Bronislawa Witz, "Demokritos". Tallinn: Eesti Raamat, 1982 (tõlge vene keelest, lisas Demokritose fragmentide tõlge vanakreeka keelest)
  • Marcus Aurelius, "Iseendale". Tallinn: Eesti Raamat, 1983 (tõlge vanakreeka keelest)
  • Feohari Kessidi, "Sokrates". Tallinn: Eesti Raamat, 1987 (tõlge vene keelest, lisas Platoni dialoogi "Charmides" tõlge vanakreeka keelest)
  • Epiktetos, "Käsiraamat" (katkendeid), Vikerkaar 8–9, 1996, lk 184–191
  • Kenneth McLeish, "Aristoteles: Aristotelese poeetika". Tallinn: Varrak, 2001 (tõlge inglise keelest)
  • Aristoteles, "Luulekunstist" ("Poeetika"). Tallinn: Keel ja Kirjandus, 2003 (tõlge vanakreeka keelest, selle esimene trükk ilmus ajakirjas Keel ja Kirjandus 7–8, 1982, lk 337–356 ja 393–409)
  • Platon, "Teosed. I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron". Tartu: Ilmamaa, 2003 (dialoogide "Kriton" ja "Charmides" tõlked vanakreeka keelest, uustrükid; varem ilmunud vastavalt ajakirjas Akadeemia 1, 1994, lk 57–71, ja Feohari Kessidi raamatu "Sokrates" lisas)
  • Epiktetos, "Vestlus 1.3", raamatus "Vanakreeka kirjanduse antoloogia", Tallinn: Varrak, 2006, lk 407–408 (tõlge vanakreeka keelest)
  • Dionysius Fabricius, "Dionysius Fabriciuse, Viljandi kiriku praosti Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610 = Dionysii Fabricii, Praepositi pontificii Felinensis, Livonicae historiae compendiosa series in quatuor digesta partes ab anno millesimo centesimo quinquagesimo octavo usque ad annum MDCX". Tartu: Johannes Esto Ühing, 2010 (tõlge ladina keelest)

Õpikuid

Artikleid, intervjuusid, retsensioone

  • Mitmest vaatenurgast valgustatud Julianus, Postimees, 30. märts 1995
  • Expertus linguae Latinae (Ülo Torpatsi 75. sünniaastapäeva puhul), Postimees, 16. november 1995
  • Mõttemõlgutused Seneca üle II, Postimees, 22. veebruar 1996
  • Jaan Unt – sünnilt oktoobrilaps, elukutselt filoloog, vaimu poolest skeptik (vestlus Jaan Undiga; üles kirjutanud Katrin Ärm), Sõnumileht, 27. aprill 1996
  • Epiktetos – ori, kes jutlustas vabadusest, Vikerkaar 8–9, 1996, lk 184-191
  • Klassikaline Jaan Unt – tagasihoidlik boheemlane (intervjuu Jaan Undiga, üles kirjutanud Monika Puutsa), Postimees, 12. mai 1999
  • Carmen Handoni Runnelio dedicatum finitis duodecim lustris, "Läbi äreva vere: pühendusteos Hando Runnelile". Tartu, 1999, lk 396
  • Kiri toimetajale kilpkonna asjus, Looming 7, 2001, lk 1110–1111
  • Jaan Unt kõnetab Aristotelest eesti keeles (Rein Veidemanni intervjuu Jaan Undiga), Postimees, 15. august 2003
  • Tõsiselt nalja tehes ehk naerust kreeka kombel: katkendeid kogumikust Philogelos, "Mille anni sicut dies hesterna...: studia in honorem Kalle Kasemaa". Tartu, 2003, lk 171–180
  • Humanistlikust kooliharidusest: Sankt Peterburgi klassikalise gümnaasiumi näide, "Kakssada aastat klassikalist filoloogiat Eestis = Duo saecula philologiae classicae in Estonia". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk 145–151
  • "Ärge kartke tuupimist!" (küsitlenud Peeter Olesk), Postimees Extra, 10. november 2007

Isiklikku

Jaan Unt oli Kersti Undi abikaasa ning Marja Undi ja Jaan-Kristjan Undi isa.

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 630 (autor: Peeter Olesk)
  2. ↑ Vabariigi President andis üle esimese Pythease medali, Presidendi kantselei pressiteenistus, 16. mai 2001

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaan_Unt&oldid=2947785"