Karolingid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: bs:Karolinzi |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
{{toimeta}} |
||
'''Karolingideks''' või ka '''Karolingide dünastiaks''' ja ka '''Frankide dünastiaks''', nimetatakse [[dünastia]]t, mis sai oma nime [[Karl Suur]]e järgi. Alates majordoomus [[Pippin Herstalis]]t (687–714) valitsesid Karolingid [[Frangi riik]]i. |
'''Karolingideks''' või ka '''Karolingide dünastiaks''' ja ka '''Frankide dünastiaks''', nimetatakse [[dünastia]]t, mis sai oma nime [[Karl Suur]]e järgi. Alates [[majordoomus]] [[Pippin Herstalis]]t (687–714) valitsesid Karolingid [[Frangi riik]]i. |
||
[[Karl Martell]] (714–741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast |
[[Karl Martell]] (714–741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal aastani 911 ja Prantsusmaal aastani 980. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 8. märts 2012, kell 19:27
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Karolingideks või ka Karolingide dünastiaks ja ka Frankide dünastiaks, nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687–714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.
Karl Martell (714–741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal aastani 911 ja Prantsusmaal aastani 980.