Manne Siegbahn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: nn:Manne Siegbahn
AvocatoBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud tr:Manne Siegbahn
74. rida: 74. rida:
[[sv:Manne Siegbahn]]
[[sv:Manne Siegbahn]]
[[vi:Manne Siegbahn]]
[[vi:Manne Siegbahn]]
[[tr:Manne Siegbahn]]
[[uk:Манне Сігбан]]
[[uk:Манне Сігбан]]
[[yo:Manne Siegbahn]]
[[yo:Manne Siegbahn]]

Redaktsioon: 7. märts 2012, kell 19:41

Karl Manne Georg Siegbahn (3. detsember 1886 Örebro26. september 1978) oli rootsi füüsik.[1]

Aastal 1924 sai ta Nobeli füüsikaauhinna uurimuste ja avastuste eest röntgenspektroskoopia vallas.[2]

Manne Siegbahn sai 1911. aastal doktorikraadi Lundi ülikoolist; tema väitekiri käsitles magnetvälja mõõtmisi. Aastal 1920 sai temast Lundi ülikooli professor, enne seda oli ta oma tervise tõttu eemale jäänud eelkäija Johannes Rydbergi kohusetäitja.

Aastal 1923 siirdus Siegbahn professoriks Uppsala ülikooli, kus jätkas röntgenspektroskoopia alaseid uuringuid. Ta töötas muu hulgas välja aparatuuri röntgenkiirguse lainepikkuse ülitäpseks mõõtmiseks ning lõi süsteemi spektrijoonte märkimiseks.

Aastal 1937 sai Siegbahn Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia Nobeli Instituudi füüsika osakonna direktoriks.

Aastal 1934 sai ta Hughesi medali ja 1940 Rumfordi medali.

Aastal 1944 patenteeris ta Siegbahni pumba.

Isiklikku

Manne Siegbahn abiellus 1914. aastal Karin Högbomiga. Neil sündis kaks poega: diplomaat ja poliitik Bo Siegbahn ja füüsik Kai Siegbahn, kes sai 1981. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Viited

Välislingid