Karpkala: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.4) (robot lisas: ba:Һаҙан
Dagni82 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
20. rida: 20. rida:
}}
}}
'''Karpkala''' (''Cyprinus carpio'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] seltsi kuuluv [[kalad|kala]].
'''Karpkala''' (''Cyprinus carpio'') on [[karpkalalised|karpkalaliste]] seltsi kuuluv [[kalad|kala]].
Kaprkala on looduslikult elava [[sasaan]]i kultuurvorm. Pärineb [[Kaug-Ida]]st ja arvatavasti jõudis [[Euroopa]]sse [[Rooma riik|Rooma riigi ajal]]. Karpkala kasvatamine [[Euroopa veekogud]]es hakkas kiiresti levima [[keskaeg|keskajal]]. Karpkala muutus hinnatud valkude allikaks kristliku religiooni poolt kehtestatud arvukate paastupäevade ajal. Seetõttu tegelesid paljud kloostrid karpkala kasvatamise arendamisega. Looduslikult asustab [[Must meri|Musta]], [[Kaspia meri|Kaspia]] ja [[Aarali meri|Araali mere]] vesikondi, kuid on levitatud kogu maailma [[parasvööde|parasvöötmepiirkondadesse]]. [[Eesti]]sse toodi esimesed isendid [[1893]]. aastal ning teda kasvatatakse mitmetes kalakasvatustes. Samuti on teda asustatud paljudesse järvedesse.


==Kirjeldus ja eluviis==
Kaprkala on looduslikult elava [[sasaan]]i kultuurvorm, kelle [[roomlased]] {{kas|kaugetel aegadel}} tõid Aasiast [[Euroopa]]sse. [[Eesti]]sse toodi esimesed isendid [[1893]]. aastal.
Karpkala on üldjuhul seljalt tumehallikas-sinine või mustjaspruun, sõltuvalt veekogu põhjavärvusest. Küljed on kollakaspruunid ning kõht ja huuled valkjad või kollakashallid. Noortel karpkaladel võib esineda huulte- ja kõhupiirkonnas roosakaid toone. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka [[poised|poiset]]. Võib kasvada 110–120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks.
Eesti rekordkarbiks loetakse 1948. a [[Lohja järv]]est tabatud 18,4 kg isendit. Eesti vanima teadaoleva karbi vanuseks aga 47 aastat.


Ta on vähenõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, elades üle ka ajutise hapnikupuuduse. Karpkala eelistab elukohana seisva veega järvesid ja aeglase vooluga jõgesid, kus leidub ohtralt [[veetaimed|veetaimi]] ja milledel on mudane põhi, kus elutseb rikkalikult toiduks sobivaid põhjaloomakesi. Eelistab hästisoojenevat vett, sobivaim temperatuur karbi elutegevuseks on 18-20 kraadi. On paikse eluviisiga, elab üksikuna. Talve veedab veekogu sügavamates osades talveunes.
Karpkala võib kasvada 110–120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka [[poised|poiset]]. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks.


==Sigimine ja areng==
Kuna karpkala ei ole väga nõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, siis kasvatatakse teda paljudes tiikides ja kalakasvandustes.
Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 17°C. Looduslikeks koelmuteks on madala ja tugeva taimestikuga veekoguosad, eriti sobivad on suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. Marja hulk on 63 000 kuni 790 000 ning marjatera läbimõõt 1,5 kuni 1,8mm. 5mm pikkune vastne koorub 4 kuni 7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad põhiliselt [[vähilaadsed|koorikloomadest]], aga ka [[ainuraksed|ainuraksetest]], tigudest ja mardikavastsetest. Eesti vetes õnnestub kudemine väga harva, kuna meie veed ei ole nii pikalt soojad, nagu tarvis oleks.Karpkalad saavad suguküpseteks 4 kuni 7 aasta vanusena.

==Toitumine==
Karpkala on segatoiduline, sööb nii taimset kui loomset toitu. Suuremat kasvu karpkaladel esineb ka röövtoidulisust.

==Tarbimine toiduks==
Tänapäeval kasvatatakse karpkala peamiselt [[Kesk-Euroopa]]s, kus see liik kuulub traditsiooniliste aastalõpu- ja lihavõtteroogade hulka. Jõuluroogade hulka kuulub näiteks [[Saksamaa]]l. Itaallased peavad aga karpkala armunute roaks, prantslased omistavad talle sugulise võimekuse tõstmist. Eelkõige ostetakse karpkala elusalt, lastes tal puhtas vees mõne päeva jooksul seista, et kõrvaldada mudamaitse


Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 17°C.




35. rida: 45. rida:
==Välislingid==
==Välislingid==
*[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm Karpkala TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas]
*[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm Karpkala TÜ Loodusteadusliku veebipõhises õpikeskkonnas]

*[http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,56,1437 Ajakiri "Kalastaja"]
*[http://ec.europa.eu/fisheries/marine_species/farmed_fish_and_shellfish/carp/index_et.htm Kalandus]




[[Kategooria:Karpkalalised]]
[[Kategooria:Karpkalalised]]

Redaktsioon: 4. märts 2012, kell 11:52

Karpkala

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Kiiruimsed Actinopterygii
Selts Karpkalalised Cypriniformes
Sugukond Karpkalalased Cyprinidae
Perekond Karpkala Cyprinus
Liik Karpkala
Binaarne nimetus
Cyprinus carpio
Linnaeus (1758)

Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm. Pärineb Kaug-Idast ja arvatavasti jõudis Euroopasse Rooma riigi ajal. Karpkala kasvatamine Euroopa veekogudes hakkas kiiresti levima keskajal. Karpkala muutus hinnatud valkude allikaks kristliku religiooni poolt kehtestatud arvukate paastupäevade ajal. Seetõttu tegelesid paljud kloostrid karpkala kasvatamise arendamisega. Looduslikult asustab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi, kuid on levitatud kogu maailma parasvöötmepiirkondadesse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal ning teda kasvatatakse mitmetes kalakasvatustes. Samuti on teda asustatud paljudesse järvedesse.

Kirjeldus ja eluviis

Karpkala on üldjuhul seljalt tumehallikas-sinine või mustjaspruun, sõltuvalt veekogu põhjavärvusest. Küljed on kollakaspruunid ning kõht ja huuled valkjad või kollakashallid. Noortel karpkaladel võib esineda huulte- ja kõhupiirkonnas roosakaid toone. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka poiset. Võib kasvada 110–120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks. Eesti rekordkarbiks loetakse 1948. a Lohja järvest tabatud 18,4 kg isendit. Eesti vanima teadaoleva karbi vanuseks aga 47 aastat.

Ta on vähenõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, elades üle ka ajutise hapnikupuuduse. Karpkala eelistab elukohana seisva veega järvesid ja aeglase vooluga jõgesid, kus leidub ohtralt veetaimi ja milledel on mudane põhi, kus elutseb rikkalikult toiduks sobivaid põhjaloomakesi. Eelistab hästisoojenevat vett, sobivaim temperatuur karbi elutegevuseks on 18-20 kraadi. On paikse eluviisiga, elab üksikuna. Talve veedab veekogu sügavamates osades talveunes.

Sigimine ja areng

Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 17°C. Looduslikeks koelmuteks on madala ja tugeva taimestikuga veekoguosad, eriti sobivad on suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. Marja hulk on 63 000 kuni 790 000 ning marjatera läbimõõt 1,5 kuni 1,8mm. 5mm pikkune vastne koorub 4 kuni 7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad põhiliselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Eesti vetes õnnestub kudemine väga harva, kuna meie veed ei ole nii pikalt soojad, nagu tarvis oleks.Karpkalad saavad suguküpseteks 4 kuni 7 aasta vanusena.

Toitumine

Karpkala on segatoiduline, sööb nii taimset kui loomset toitu. Suuremat kasvu karpkaladel esineb ka röövtoidulisust.

Tarbimine toiduks

Tänapäeval kasvatatakse karpkala peamiselt Kesk-Euroopas, kus see liik kuulub traditsiooniliste aastalõpu- ja lihavõtteroogade hulka. Jõuluroogade hulka kuulub näiteks Saksamaal. Itaallased peavad aga karpkala armunute roaks, prantslased omistavad talle sugulise võimekuse tõstmist. Eelkõige ostetakse karpkala elusalt, lastes tal puhtas vees mõne päeva jooksul seista, et kõrvaldada mudamaitse


Vaata ka

Välislingid