Moritz Hermann von Jacobi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: pt:Moritz von Jacobi
mall ja cat
4. rida: 4. rida:
Ta õppis [[Göttingen]]is ja [[Königsberg]]is ehituskunsti.
Ta õppis [[Göttingen]]is ja [[Königsberg]]is ehituskunsti.


Ta oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1835]]–1840. Alates aastast [[1837]] oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast [[1840]] akadeemia [[adjunkt]], [[1847]] [[akadeemik]].
Ta oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1835]]–1840, 1835-37 ühtlasi [[Tartu Ülikooli arhitekt]]. Alates aastast [[1837]] oli Jacobi [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] uurimiskomisjoni liige, aastast [[1840]] akadeemia [[adjunkt]], [[1847]] [[akadeemik]].


Jacobi uuris [[elektromagnetism]]i, eriti [[masinaehitus]]e seisukohalt. Ta oli [[galvanoplastika]] leiutaja. Samuti uuris ta [[elektrimootor]]eid ja traadiga [[telegraaf]]i.
Jacobi uuris [[elektromagnetism]]i, eriti [[masinaehitus]]e seisukohalt. Ta oli [[galvanoplastika]] leiutaja. Samuti uuris ta [[elektrimootor]]eid ja traadiga [[telegraaf]]i.
14. rida: 14. rida:
[[Nikolai I]] eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi [[1839]] 28 jala pikkuse elektrimootoriga paadi, mis töötas akudega. Paat kandis 14 inimest mööda [[Neeva]]t vastuvoolu kiirusega 5 km/h.
[[Nikolai I]] eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi [[1839]] 28 jala pikkuse elektrimootoriga paadi, mis töötas akudega. Paat kandis 14 inimest mööda [[Neeva]]t vastuvoolu kiirusega 5 km/h.


Ta töötas ka elektrilise telegraafi arendamise kallal. [[1842]]–[[1845]] ehitas ta telegraafiliini Peterburi ja [[Tsarskoje Selo]] vahele, kasutades maa-alust [[kaabel|kaablit]].
Ta töötas ka elektrilise telegraafi arendamise kallal. [[1842]]–[[1845]] ehitas ta telegraafiliini [[Peterburi]] ja [[Tsarskoje Selo]] vahele, kasutades maa-alust [[kaabel|kaablit]].


[[1867]] esindas ta [[Venemaa]]d [[Pariis]]i [[maailmanäitus]]e ajal peetud [[mõõtühik]]ute komisjonis. Ta oli kindel meetrisüsteemi pooldaja.
[[1867]] esindas ta [[Venemaa]]d [[Pariis]]i [[maailmanäitus]]e ajal peetud [[mõõtühik]]ute komisjonis. Ta oli kindel [[Meetermõõdustik|meetrisüsteemi]] pooldaja.


{{commonscat|Moritz Hermann von Jacobi}}
{{commonscat|Moritz Hermann von Jacobi}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Johann Wilhelm Krause]] (1802–1828) | nimi=Tartu ülikooli arhitekt ja ehitusprofessor <br/> Moritz Hermann von Jacobi | aeg=[[1835]]–[[1837]] | järgnev= [[Cristoph Conrad Stremme]] (1841–1848)}}
{{lõpp}}


{{DEFAULTSORT:Jacobi, Moritz Herman}}
{{DEFAULTSORT:Jacobi, Moritz Herman}}
[[Kategooria:Eesti füüsikud]]
[[Kategooria:Saksamaa füüsikud]]
[[Kategooria:Saksamaa füüsikud]]
[[Kategooria:Venemaa füüsikud]]
[[Kategooria:Venemaa füüsikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arhitektid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1801]]
[[Kategooria:Sündinud 1801]]

Redaktsioon: 3. märts 2012, kell 16:32

Moritz Hermann von Jacobi 1856.

Moritz Hermann von Jacobi (ka Jacoby; vene keeles Борис Семёнович (Морис-Герман) Якоби; 21. september 1801 Potsdam10. märts 1874 Peterburi) oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt.

Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti.

Ta oli Tartu Ülikooli professor aastatel 1835–1840, 1835-37 ühtlasi Tartu Ülikooli arhitekt. Alates aastast 1837 oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik.

Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi.

1834 hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja generaatorites.

Jacobi sõnastas maksimaalse võimsuse teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse takistusega, eeldades, et välistakistus saab muutuda ja sisetakistus on konstantne." Ta avastas selle, uurides aku poolt elektrimootorile edastatavat võimsust ja kasutades tervet mõistust. Jacobi mõõtis mootori väljundit, määrates tsingi koguse, mida aku tarvitas.

Nikolai I eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi 1839 28 jala pikkuse elektrimootoriga paadi, mis töötas akudega. Paat kandis 14 inimest mööda Neevat vastuvoolu kiirusega 5 km/h.

Ta töötas ka elektrilise telegraafi arendamise kallal. 18421845 ehitas ta telegraafiliini Peterburi ja Tsarskoje Selo vahele, kasutades maa-alust kaablit.

1867 esindas ta Venemaad Pariisi maailmanäituse ajal peetud mõõtühikute komisjonis. Ta oli kindel meetrisüsteemi pooldaja.

Eelnev
Johann Wilhelm Krause (1802–1828)
Tartu ülikooli arhitekt ja ehitusprofessor
Moritz Hermann von Jacobi

18351837
Järgnev
Cristoph Conrad Stremme (1841–1848)