Tartu Ülikooli peahoone: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
lisa |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
== Tulekahju peahoones == |
== Tulekahju peahoones == |
||
Ööl vastu [[21. detsember|21. detsembrit]] [[1965]] oli peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimis käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati [[1. september|1. septembriks]] [[1966]], [[aula]] aga [[28. aprill]]iks [[1967]]<ref>Ando Leps. [http://kultuur.elu.ee/ke499_tulekahju.htm#top Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust.] Kultuur ja Elu</ref>. |
Ööl vastu [[21. detsember|21. detsembrit]] [[1965]] oli peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimis käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati [[1. september|1. septembriks]] [[1966]], [[aula]] aga [[28. aprill]]iks [[1967]]<ref>Ando Leps. [http://kultuur.elu.ee/ke499_tulekahju.htm#top Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust.] Kultuur ja Elu</ref>. |
||
==Mälestustahvlid ja monumendid== |
|||
Ülikooli peahoone tagaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud nobelistile, keemik [[Wilhelm Ostwald]]ile. Peahoone taguses väikseses pargis seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuningas [[Gustav II Adolfi monument]], mis on sõjaeelse skulptuuri vähendatud koopia. |
|||
Peahoone pahemas tiivas on esimesel korrusel koridoriseinal mälestustahvel esimestele eesti keeles õigusteadust õpetanud õppejõududele Tartu Ülikoolis [[Nikolai Maim]]ule, [[Ants Piip|Ants Piibule]] ja [[Jüri Uluots]]ale. |
|||
Auditooriumile nr 139 on antud [[Johannes Voldemar Veski]] nimi. |
|||
==Pildimaterjal== |
==Pildimaterjal== |
||
<gallery> |
<gallery> |
||
Pilt:Univ of tartu 1860 litography.jpg|[[Litograafia]]. Vaade aastal 1860. |
Pilt:Univ of tartu 1860 litography.jpg|[[Litograafia]]. Vaade aastal 1860. |
||
Pilt:TÜ Hauptgebäude.JPG|Vaade Ülikooli tänavalt |
Pilt:TÜ Hauptgebäude.JPG|Vaade Ülikooli tänavalt. |
||
Pilt:Tartu ylikooli 375.jpg|Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks |
Pilt:Tartu ylikooli 375.jpg|Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks. |
||
Pilt:Tartu ylikooli peahoone joonisel.jpg|Tartu Ülikooli peahoone joonis hoone seinal Tartus |
Pilt:Tartu ylikooli peahoone joonisel.jpg|Tartu Ülikooli peahoone joonis hoone seinal Tartus. |
||
File:Wilhelm Ostwald plaque in Tartu.JPG|Wilhelm Ostwaldi mälestustahvel. |
|||
Pilt:Gustav II Adolfi monument Tartu Ülikooli peahoone taguses pargis, 20. september 2011.jpg|Gustav II Adolfi monument peahoone taga. |
|||
Pilt:Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel Tartu Ülikooli peahoones, 20. september 2011.jpg|Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel. |
|||
</gallery> |
</gallery> |
||
Redaktsioon: 3. märts 2012, kell 03:21
Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis.[viide?]
Ajalugu
Hoone on ehitatud 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati Rahvaste monument.
Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Hiljem lisati tagumised tiibhooned ja ülikooli kirik.
Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 toimus hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.
2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja Tartu Ülikooli vana keemiahoone vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog Martin Malve usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve Jakobi tänav on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur Heiki Valk on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi[1]. Leiti ka üks Rootsi aega paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi garnisoni pühakoda.
Tulekahju peahoones
Ööl vastu 21. detsembrit 1965 oli peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimis käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati 1. septembriks 1966, aula aga 28. aprilliks 1967[2].
Mälestustahvlid ja monumendid
Ülikooli peahoone tagaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud nobelistile, keemik Wilhelm Ostwaldile. Peahoone taguses väikseses pargis seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi monument, mis on sõjaeelse skulptuuri vähendatud koopia.
Peahoone pahemas tiivas on esimesel korrusel koridoriseinal mälestustahvel esimestele eesti keeles õigusteadust õpetanud õppejõududele Tartu Ülikoolis Nikolai Maimule, Ants Piibule ja Jüri Uluotsale.
Auditooriumile nr 139 on antud Johannes Voldemar Veski nimi.
Pildimaterjal
-
Litograafia. Vaade aastal 1860. -
Vaade Ülikooli tänavalt. -
Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks. -
Tartu Ülikooli peahoone joonis hoone seinal Tartus. -
Wilhelm Ostwaldi mälestustahvel.
-
Gustav II Adolfi monument peahoone taga. -
Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel.
Viited
- ↑ Jüri Saar, "Arheoloogid leidsid hulga luustikke" Postimees, 16. august 2010
- ↑ Ando Leps. Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust. Kultuur ja Elu
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu Ülikooli peahoone |
Tartu Ülikooli peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris