Alexander Schmidt: erinevus redaktsioonide vahel
rektor |
lisa |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Schmidt lõpetas [[1858]]. aastal [[Tartu ülikool]]i meditsiinidoktori kraadiga. Aastatel [[1862]]–[[1864]] töötas ta samas füsioloogilise keemia ja [[füsioloogia]] eradotsendina, 1864–[[1869]] dotsendina, olles ühtlasi [[Tartu Veterinaariakool]]i õppejõud. Aastatel 1869–[[1894]] oli ta [[Tartu ülikool]]i professor ja füsioloogiakateedri juhataja, [[1877]]–[[1880]] arstiteaduskonna dekaan, [[1885]]–[[1890]] [[Tartu ülikool]]i [[rektor]]. Alexander Schmidt lõi maailmakuulsa [[vere hüübimise fermentatiivne teooria|vere hüübimise fermentatiivse teooria]], pani aluse [[kliiniline hematoloogia|kliinilise hematoloogia]] ja [[vereülekanne|vereülekande]] edenemisele. |
Schmidt lõpetas [[1858]]. aastal [[Tartu ülikool]]i meditsiinidoktori kraadiga. Aastatel [[1862]]–[[1864]] töötas ta samas füsioloogilise keemia ja [[füsioloogia]] eradotsendina, 1864–[[1869]] dotsendina, olles ühtlasi [[Tartu Veterinaariakool]]i õppejõud. Aastatel 1869–[[1894]] oli ta [[Tartu ülikool]]i professor ja füsioloogiakateedri juhataja, [[1877]]–[[1880]] arstiteaduskonna dekaan, [[1885]]–[[1890]] [[Tartu ülikool]]i [[rektor]]. Alexander Schmidt lõi maailmakuulsa [[vere hüübimise fermentatiivne teooria|vere hüübimise fermentatiivse teooria]], pani aluse [[kliiniline hematoloogia|kliinilise hematoloogia]] ja [[vereülekanne|vereülekande]] edenemisele. |
||
Tartu Ülikooli [[Uus Anatoomikum|Uude Anatoomikumi]] on paigaldatud Schmidti mälestustahvel, õppehoonest teispool [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänavat]] seisab aga [[Kassitoome]] pargis [[Alexander Schmidti monument]]. |
|||
== Kirjandust == |
== Kirjandust == |
||
Redaktsioon: 3. märts 2012, kell 02:37
Hermann Adolf Alexander Schmidt (27. mai 1831 Muhu saar – 22. aprill 1894 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane ja füsioloog.
Schmidt lõpetas 1858. aastal Tartu ülikooli meditsiinidoktori kraadiga. Aastatel 1862–1864 töötas ta samas füsioloogilise keemia ja füsioloogia eradotsendina, 1864–1869 dotsendina, olles ühtlasi Tartu Veterinaariakooli õppejõud. Aastatel 1869–1894 oli ta Tartu ülikooli professor ja füsioloogiakateedri juhataja, 1877–1880 arstiteaduskonna dekaan, 1885–1890 Tartu ülikooli rektor. Alexander Schmidt lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele.
Tartu Ülikooli Uude Anatoomikumi on paigaldatud Schmidti mälestustahvel, õppehoonest teispool Näituse tänavat seisab aga Kassitoome pargis Alexander Schmidti monument.
Kirjandust
- Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 87-91 (Sisaldab ka bibliograafiat)
Välislingid
| Eelnev Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor Eduard von Wahl (1881–1885) |
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor Alexander Schmidt 1885–1890 |
Järgnev Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor Ottomar Meykov (1890–1892) |