Jäänukjärv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Jäänukjärv''' on [[järv]], mis on tekkinud [[laht|merelahest]] maapinna tõusmise tagajärjel<ref name=keskkonnaamet>[ Jäänukjärv] www.keskkonnaamet.ee</ref>
'''Jäänukjärv''' on [[järv]], mis on tekkinud [[laht|merelahest]] maapinna tõusmise tagajärjel<ref name=keskkonnaamet>[http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/elupaigad/jaanukjarv/ Jäänukjärv] www.keskkonnaamet.ee</ref>


Jäänukjärve teket soodustavad [[hoovus]]ed<ref name=keskkonnaamet/>, mis kuhjavad lahesuudmesse [[sete|setteid]] ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte [[torm]]ide ajal merest täiendavat vett ja nad ei pruugi olla [[magevesi|mageda veega]], vaid võivad olla [[riimvesi|riimveelised]]<ref name=keskkonnaamet/>.
Jäänukjärve teket soodustavad [[hoovus]]ed<ref name=keskkonnaamet/>, mis kuhjavad lahesuudmesse [[sete|setteid]] ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte [[torm]]ide ajal merest täiendavat vett ja nad ei pruugi olla [[magevesi|mageda veega]], vaid võivad olla [[riimvesi|riimveelised]]<ref name=keskkonnaamet/>.

Redaktsioon: 1. märts 2012, kell 16:47

Jäänukjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel[1]

Jäänukjärve teket soodustavad hoovused[1], mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte tormide ajal merest täiendavat vett ja nad ei pruugi olla mageda veega, vaid võivad olla riimveelised[1].

Reeglina on jäänukjärved väga madalad. Pole ime, kui nende suurim sügavus jääb alla meetri. Kuivadel suvedel võivad nad peaaegu täielikult ära kuivada.[1]

Ajapikku kujunevad jäänukjärvedest madalsood[1], mis võivad hiljem isegi rabastuda. Näiteks Põlvamaal Meelva maastikukaitsealal asuv Meelva raba on tekkinud jäänukjärvede soostumise tulemusena[2].

Jäänukjärved on lindudele tähtsad pesitsemis- ja toitumiskohad. Nende rohusaarekestel pesitsevad meeleldi sookured, sest läbi vee ei pääse sinna rebased ega kährikkoerad. Jäänukjärvedes elutsevad apteegikaanid ja paljud putukad, sealhulgas kiilid.[1]

Jäänukjärved Eestis

Tänapäeva Eesti suurimad jäänukjärved on Mullutu-Suurlahest moodustunud Mullutu järv ja Suurlaht.

Sutlepa meri on kõigest paarisaja aasta eest moodustunud jäänukjärv.[3]

Nigula looduskaitsealal asub 18 ha suurune Nigula järv, mis on jäänuk jääajajärgsest kümnete ruutkilomeetrite suurusest suuremast järvest.

Viited