Kalevala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: be:Калевала |
P r2.7.1) (robot lisas: be-x-old:Калевала |
||
| 30. rida: | 30. rida: | ||
{{Link FA|de}} |
{{Link FA|de}} |
||
| ⚫ | |||
[[ar:كاليفالا]] |
[[ar:كاليفالا]] |
||
[[id:Kalevala]] |
[[id:Kalevala]] |
||
[[be:Калевала]] |
[[be:Калевала]] |
||
[[be-x-old:Калевала]] |
|||
[[bg:Калевала]] |
[[bg:Калевала]] |
||
[[ca:Kalevala]] |
[[ca:Kalevala]] |
||
| 83. rida: | 82. rida: | ||
[[tr:Kalevala]] |
[[tr:Kalevala]] |
||
[[uk:Калевала]] |
[[uk:Калевала]] |
||
| ⚫ | |||
[[zh:卡勒瓦拉]] |
[[zh:卡勒瓦拉]] |
||
Redaktsioon: 1. märts 2012, kell 01:43
|
See artikkel on karjala-soome eeposest; Venemaa asula kohta vaata artiklit Kalevala (Karjala); Venemaa rajooni kohta vaata artiklit Kalevala rahvusrajoon; muude tähenduste kohta vaata lehekülge Kalevala (täpsustus). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2008) |
"Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835, täiendatud versioon 1849.
Tegelased: Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast.
"Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud ka eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg". Eesti keelde on meisterliku tõlke teinud August Annist (1939; 2., redigeeritud trükk 1959, 3. trükk 1985).
Kalle Holmberg on "Kalevala" ainetel lavastanud 4-osalise telefilmi "Rauta-aika" (1982).
Kirjandus
- August Annist, ""Kalevala" kui kunstiteos”. Tartu Eesti Kirjastus 1944 (trükiladu hävitati, säilinud on vaid mõned eksemplarid); ilmus ka soome keeles Porvoos 1944; ümbertöötatud uustrükk: Eesti Raamat, Tallinn 1969
- Lauri Honko, ""Kalevala" sünnilugu ja autentsus" (soomekeelsest käsikirjast tõlkinud Heldur Niit) – Keel ja Kirjandus 1985, nr. 2, lk. 65–74
- Eino Karhu, ""Kalevala" ja mõningad XX sajandi kirjanduse probleemid" – Looming 1985, nr. 2, lk. 264–270
- Aarne Vinkel, ""Kalevala" ja eesti kirjanduslik mõte" (seoses "Kalevipojaga") – Looming 1985, nr. 9, lk. 1268–74
- Klassikaeepost tänapäevakeeles. Kalevala. 47. runo. Tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Kaplinski – Looming 1986, nr. 5, lk. 639–643
- Henni Ilomäki, ""Kalevala" tõlgetest ja tõlkimisest" (soome keelest tõlkinud Kai Limberg) – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 10, lk. 711–714