Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
"On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda [[Vabariigi Presidendi Asetäitja|V. P. Asetäitja]] valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel." ([[Artur Mägi]]. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 5. detsember 1953, nr. 23, lk. 2.) |
"On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda [[Vabariigi Presidendi Asetäitja|V. P. Asetäitja]] valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel." ([[Artur Mägi]]. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. [[Teataja (Stockholm)|Teataja]], 5. detsember 1953, nr. 23, lk. 2.) |
||
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik. ([[Edgar Talvik]]. Vabariigi Presidendi institutsioon. Tartu, 1940.) |
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik. ([[Edgar Talvik]]. Vabariigi Presidendi institutsioon. Tartu, 1940. Lk. 45.) |
||
== Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis == |
== Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis == |
||
Redaktsioon: 28. veebruar 2012, kell 16:59
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis on Eesti Vabariigi ajutise riigipea ametinimetus 1938. aasta põhiseaduse alusel.
Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud täitmast oma ametiülesandeid ja tema volitused kestavad, kuni valitakse uus Vabariigi President või Vabariigi Presidendi Asetäitja. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja.
"On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda V. P. Asetäitja valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel." (Artur Mägi. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. Teataja, 5. detsember 1953, nr. 23, lk. 2.)
Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik. (Edgar Talvik. Vabariigi Presidendi institutsioon. Tartu, 1940. Lk. 45.)
Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis
- Jüri Uluots (21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945)
- August Rei (9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963)
- Aleksander Warma (30. märts 1963 – 23. detsember 1970)
- Tõnis Kint (23. detsember 1970 – 1. märts 1990)
- Heinrich Mark (1. märts 1990 – 15. september 1992)
1938. a. Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi Valitsuse ehk Nõmme valitsuse Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis
Seoses Eesti Vabariigi iseseisvuse taasväljakuulutamisega 20. augustil 1991, sellele järgnenud rahvusvahelise (sh. Nõukogude Liidu) tunnustusega, Riigikogu kokkutulekuga ja Vabariigi Presidendi Lennart Meri ametisseastumisega lõpetas eksiilvalitsus tegevuse ning Heinrich Mark andis volitused üle Lennart Merile. Mihkel Mathiesen hääletas ainsana eksiilvalitsuse kaotamise vastu ning, pidades kogu ülejäänud eksiilvalitsust riigireeturiteks, lõi 1938. a. Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi Valitsuse ehk Nõmme valitsuse, pidades ennast Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis. Nõmme valitsus jätkab tegevust, ning peab Peaministriteks Vabariigi Presidendi ülesandeis järgmiseid isikuid alates 1992. aastast:
- Mihkel Mathiesen (15. september 1992 – 28. november 2003)
- Kalev Ots (alates 28. november 2003)
Vaata ka
- Vabariigi Presidendi Asetäitja
- Vabariigi Presidendi asetäitmise seadus
- Peaminister Riigivanema ülesannetes