Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Eurparlament = | |
Eurparlament = | |
||
ajaleht = | |
ajaleht = | |
||
colorcode = |
colorcode = red | |
||
koalitsioon = | |
koalitsioon = | |
||
ideoloogia = [[kommunism]] | |
ideoloogia = [[kommunism]] | |
||
Redaktsioon: 27. veebruar 2012, kell 09:41
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei | |
|---|---|
| Eesti erakond | |
| Esimees | Hans Kruus |
| Asutamine | 1917, liitus 1925 |
| Peakorter | Tallinn |
| Ideoloogia | kommunism |
Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (ISTP) ka Iseseisvad sotsialistid algselt Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) oli Eesti Vabariigis tegutsenud äärmusvasakpoolsete vaadetega partei.
Rahvakeeles kutsuti partei liikmeid ka isesotsideks.
Partei moodustumine
Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 Venemaa keisri ja Venemaa Ajutise Valitsuse kukutamine ning bolševike võimuletulek ja Saksa okupatsioon, mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste arusaamadega inimesi. Eesti politiliste liikumiste hulka tekkisid ka Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (eesti esseerid), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (menševikud), Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eesti osakonnad (kommunistid). Hiljem tekkis nende kolme koondina Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei.
Iseseisvatesse sotsialistidesse kuulusid sellised inimesed nagu Erich Joonas, Jaan Piiskar jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli Hans Heidemann.
ISTP I Riigikogus
I Riigikogu valimistel 1920. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile I Riigikogus 11 kohta. 1920. aastal valiti (EISTP) esimeheks Hans Kruus.
EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.
1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
1922. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis Kominterniga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus 1922. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks.
ISTP II Riigikogus
II Riigikogu valimistel 1923. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21,704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta III Riigikogus.
Partei likvideerumine
1925. aasta aprillis ühinesid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Iseseisvad sotsialistid ja moodustasid Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei.