Jaan Lepp: erinevus redaktsioonide vahel

Jaan Lepp
Jaan Lepp
Sünniaeg	19. juuli 1895; Anija vald, Harjumaa
Surmaaeg	9. detsember 1941; Kirov NSV Liit
Auaste	kolonelleitnant
Juhtinud	Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 ; Kaitseliidu Narva malev; 10. Üksik Jalaväepataljon
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda ; Vabadussõda
Autasud	Püha Stanislavi ordeni III järk ; Vabadusrist ; Kotkarist ; Läti Karutapja orden

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. veebruar 2012, kell 18:11

See artikkel räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Lepp juunior

Jaan Lepp (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa - 9. detsember 1941 Kirov NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Teenistus sõjaväes

Jaan Lepa astus 1915. aasta maikuus vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas Peterhofi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ja alamleitnandiks aastal 1916. Ta oli eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi Küttide polgu koosseisus Daugavpilsi rindel. Rindevõitluse eest annetati talle Püha Stanislavi ordeni III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. 1917. aasta kevadel ülendati ta leitnandiks ning sügisel alamkapteniks.

Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses 3. Eesti jalaväepolku ja hiljem 1. Eesti Jalaväe polku, kus ta oli rooduülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta staabikapteniks.

Esimese maailmasõja lõppemisel 1918. aasta 11. novembril astus ta Eesti Kaitseliitu, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja Tallinna Kaitseliidu V jaoskonna ülemana.

Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi LSR soomusrong nr 2, siis määrati ta selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.

Teenistus Kaitseliidus

J. Lepp kinnitati 16. mail 1926 Kaitseliidu Narva maleva pealikuks. 18. septembril 1934 lähetati ta Kõrgemasse Sõjakooli.

15. novembril 1936 määrati Lepp lähetuse korras Kaitseliidu Tallinna maleva ajutiseks kohusetäitjaks.

Narva malevast viidi Lepp 29. augustil 1938 üle 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemaks.^[1]

Sport

Ta oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes. Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ning üheks eestlaseks, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.

Ta oli aastaid otseselt tegev spordiseltsides: "Sport" asutajaliige, “Võitleja” asutajaliige ja esimees, “Kalev” juhatuse liige, “Ilmarine” spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.

Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk. ^[2]

Jaan Leppa kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt Boris Kumm, kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba 23. juulil 1940^[3].

Jaan Lepa suhtes viidi kohtuotsus täide 9. detsembril 1941 kell 18.55.

Tunnustused

Kolonelleitnant Jaan Leppa on autasustatud Vabadusristi, Kotkaristi teenetemärgi, Läti Karutapja ordeni ja teiste ordenitega.

Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk 2005 (postuumselt)

Mälestuse jäädvustamine

Anija valla eestvedamisel püstitati Peningis asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õue tema 100. sünniaastapäeval mälestussammas 1995. aastal.

Viited

↑ Ohvitseride andmekogu. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)
↑ Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid
↑ Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu

Välislingid

Kirjandus

Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 - mai/juuni 2000, nr. 3, lk. 5.

[1] Ohvitseride andmekogu. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)

[2] Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid

[3] Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
 {{See artikkel| räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit [[Jaan Lepp juunior]]}}
+{{Sõjaväelane
+| Taustavärv      = #EEDD82
+| Pilt            =
+| Pildisuurus     =
+| Pildi info      =
+| Nimi            = Jaan Lepp
+| Hüüdnimi        =
+| Sünniaeg        = [[19. juuli]] [[1895]]
+| Sünnikoht       = [[Anija vald]], [[Harjumaa]]
+| Surmaaeg        =[[9. detsember]] [[1941]]
+| Surmakoht       = [[Kirov]] [[NSV Liit]]
+| Teenistused     =
+| Auaste          = [[kolonelleitnant]]
+| Juhitud üksused = [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2]] <br> [[Kaitseliidu Narva malev]]<br>[[10. Üksik Jalaväepataljon]]
+| Sõjad/lahingud  = [[Esimene maailmasõda]] <br>[[Vabadussõda]]
+| Autasud         =[[Püha Stanislavi orden]]i III järk <br>[[Vabadusrist]] <br> [[Kotkarist]] <br>Läti [[Karutapja orden]]
+}}
+'''Jaan Lepp''' ([[19. juuli]] [[1895]] [[Anija vald]], [[Harjumaa]] - [[9. detsember]] [[1941]] [[Kirov]] [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).
+== Teenistus sõjaväes ==
-'''Jaan Lepp''' ([[19. juuli]] [[1895]] [[Anija vald]], [[Harjumaa]] - [[9. detsember]] [[1941]] [[Kirov]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]).
+Jaan Lepa astus [[1915]]. aasta maikuus vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]]. Ta oli eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi Küttide polgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ning sügisel [[alamkapten]]iks.
-Jaan Lepp osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], tegeles aktiivselt spordiga.
-Kolonelleitnant Jaan Leppa on autasustatud [[Vabadusrist]]i, [[Kotkarist]]i teenetemärgi, Läti [[Karutapja orden]]i ja teiste ordenitega.
-== Sõjaväes ==
-Jaan Lepa sõjaväeline tegevus hõlmas põhiliselt nii Eesti [[Kaitseliit]]u kui ka sõjaväge. Mais [[1915]] astus ta vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]]. Ta oli eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi Küttide polgu koosseisus Düüna rindel. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislause rist]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ning sügisel [[alamkapten]]iks.
 [[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood]]uülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta [[staabikapten]]iks.
-Esimese maailmasõja lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus ta Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.
+[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus ta Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.
-Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi LSR soomusrong nr 2, siis määrati ta selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
+Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LSR soomusrong nr 2]], siis määrati ta selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
-==Hilisem teenistus Kaitseliidus==
+==Teenistus Kaitseliidus==
+J. Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].
-Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].
 [[15. november|15. novembril]] [[1936]] määrati Lepp lähetuse korras [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a ajutiseks kohusetäitjaks.
@@ 35. rida: / 45. rida: @@
 Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk. <ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>
-Jaan Leppa kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba [[23. juuli]]l [[1940]].<ref>http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm</ref>
+Jaan Leppa kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba [[23. juuli]]l [[1940]]<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.
 Jaan Lepa suhtes viidi kohtuotsus täide 9. detsembril 1941 kell 18.55.
 ==Tunnustused==
+Kolonelleitnant Jaan Leppa on autasustatud [[Vabadusrist]]i, [[Kotkarist]]i teenetemärgi, Läti [[Karutapja orden]]i ja teiste ordenitega.
 * [[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk]] 2005 (postuumselt)