Jaan Lepp

See artikkel räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Lepp juunior

---

Jaan Lepp (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa - 9. detsember 1941 Kirov) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Jaan Lepp osales Vabadussõjas, tegeles aktiivselt spordiga.

Kolonelleitnant Jaan Leppa on autasustatud Vabadusristi, Kotkaristi teenetemärgi, Läti Karutapja ordeni ja teiste ordenitega.

Sõjaväes

Jaan Lepa sõjaväeline tegevus hõlmas põhiliselt nii Eesti Kaitseliitu kui ka sõjaväge. Mais 1915 astus ta vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, lõpetas Peterhofi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ja alamleitnandiks aastal 1916. Ta oli eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi Küttide polgu koosseisus Düüna rindel. Rindevõitluse eest annetati talle Püha Stanislause risti III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. 1917. aasta kevadel ülendati ta leitnandiks ning sügisel alamkapteniks.

Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses 3. Eesti jalaväepolku ja hiljem 1. Eesti Jalaväe polku, kus ta oli rooduülemaks alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917. ülendati ta staabikapteniks.

Esimese maailmasõja lõppemisel 1918. aasta 11. novembril astus ta Eesti Kaitseliitu, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja Tallinna Kaitseliidu V jaoskonna ülemana.

Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi LSR soomusrong nr 2, siis määrati ta selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.

Hilisem teenistus Kaitseliidus

Lepp kinnitati 16. mail 1926 Kaitseliidu Narva maleva pealikuks. 18. septembril 1934 lähetati ta Kõrgemasse Sõjakooli.

15. novembril 1936 määrati Lepp lähetuse korras Kaitseliidu Tallinna maleva ajutiseks kohusetäitjaks.

Narva malevast viidi Lepp 29. augustil 1938 üle 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemaks.

Sport

Ta oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes. Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ning üheks eestlaseks, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.

Ta oli aastaid otseselt tegev spordiseltsides: "Sport" asutajaliige, “Võitleja” asutajaliige ja esimees, “Kalev” juhatuse liige, “Ilmarine” spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.

Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk.

Jaan Leppa kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt Boris Kumm, kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba 23. juulil 1940.

Jaan Lepa suhtes viidi kohtuotsus täide 9. detsembril 1941 kell 18.55.

Tunnustused

• Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk 2005 (postuumselt)

Mälestuse jäädvustamine

Anija valla eestvedamisel püstitati Peningis asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õue tema 100. sünniaastapäeval mälestussammas 1995. aastal.

Välislingid

• Soomusronglasest Eesti pallikindral Kultuur ja Elu
• Biograafia ESBL-is

Kirjandus

• Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 - mai/juuni 2000, nr. 3, lk. 5.