Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P isesotsid
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{Partei|
partei_nimi = Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|
partei_nimi_keeles = |
partei_logo = |
color_code = |
partei_staatus = Eesti erakond|
esimees = [[Hans Kruus]]|
Eurparlament = |
ajaleht = |
colorcode = blue |
koalitsioon = |
ideoloogia = [[kommunism]] |
kodulehekülg = |
asutamine = [[1917]], liitus [[1925]] |
peakorter = Tallinn
}}
'''Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (ISTP) ka '''Iseseisvad sotsialistid''' algselt '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (EISTP) oli Eesti Vabariigis tegutsenud äärmusvasakpoolsete vaadetega partei.
'''Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (ISTP) ka '''Iseseisvad sotsialistid''' algselt '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (EISTP) oli Eesti Vabariigis tegutsenud äärmusvasakpoolsete vaadetega partei.
[[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|thumb|Hans Kruus]]

Rahvakeeles kutsuti partei liikmeid ka '''isesotsideks'''.
Rahvakeeles kutsuti partei liikmeid ka '''isesotsideks'''.
[[Pilt:Jaan_piiskar1.jpg | thumb | Jaan Piiskar]]

==Partei moodustumine==
Sotsialistide partei loomise eelduseks oli 1917/1918 [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamine ning bolševike võimuletulek ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste arusaamadega inimesi.
Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamine ning bolševike võimuletulek ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste arusaamadega inimesi. Eesti politiliste liikumiste hulka tekkisid ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (eesti [[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] Eesti osakonnad ([[kommunistid]]). Hiljem tekkis nende kolme koondina Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei.

Eesti politiliste liikumiste hulka tekkisid ka [[Eesti Sotsialistlik Revolutsiooniline Partei]] (eesti [[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei]] ([[kommunistid]]). Hiljem tekkis nende kolme koondina Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei.


Iseseisvatesse sotsialistidesse kuulusid sellised inimesed nagu [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]].
Iseseisvatesse sotsialistidesse kuulusid sellised inimesed nagu [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]].


==ISTP I Riigikogus==
[[1920]] aasta novembris toimunud [[I Riigikogu]] valimistel sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]].
[[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] [[1920]]. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[I Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]].


EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.
EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.


Juhtpostiooni haaramine õnnestus [[1922]]. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks. Pärast viibimist Kominterni III kongressil [[Moskva]]s [[1921]]. aasta suvel ja tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus Hans Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
[[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.


[[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei.
[[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus [[1922]]. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks.


==ISTP II Riigikogus==
[[1923]]. aasta maikuus toimunud [[III Riigikogu]] valimistel sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21704 häält, ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta [[Riigikogu]]s.
[[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] [[1923]]. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21,704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta [[III Riigikogu]]s.


==Partei likvideerumine==
[[1925]]. aasta aprillis ühinesid [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Sotsiaaldemokraadid]] ja Iseseisvad sotsialistid ja sellest sündis [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]].
[[1925]]. aasta aprillis ühinesid [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ja Iseseisvad sotsialistid ja moodustasid [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]].


==Välislingid==
==Välislingid==
*[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13743&op=archive2 Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920-1923), Ümberpaiknemine isesotside ridades], [[Mari-Leen Tammela]], [[Riigikogu Toimetised]], 19, 2009
*[[Mari-Leen Tammela]], [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13743&op=archive2 Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920-1923), Ümberpaiknemine isesotside ridades], [[Riigikogu Toimetised]], 19, 2009


[[Kategooria:Eesti erakonnad]]
[[Kategooria:Eesti erakonnad]]

Redaktsioon: 19. veebruar 2012, kell 17:56

Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei
Eesti erakond
Esimees Hans Kruus
Asutamine 1917, liitus 1925
Peakorter Tallinn
Ideoloogia kommunism

Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (ISTP) ka Iseseisvad sotsialistid algselt Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) oli Eesti Vabariigis tegutsenud äärmusvasakpoolsete vaadetega partei.

Hans Kruus

Rahvakeeles kutsuti partei liikmeid ka isesotsideks.

Jaan Piiskar

Partei moodustumine

Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 Venemaa keisri ja Venemaa Ajutise Valitsuse kukutamine ning bolševike võimuletulek ja Saksa okupatsioon, mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste arusaamadega inimesi. Eesti politiliste liikumiste hulka tekkisid ka Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (eesti esseerid), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (menševikud), Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eesti osakonnad (kommunistid). Hiljem tekkis nende kolme koondina Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei.

Iseseisvatesse sotsialistidesse kuulusid sellised inimesed nagu Erich Joonas, Jaan Piiskar jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli Hans Heidemann.

ISTP I Riigikogus

I Riigikogu valimistel 1920. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile I Riigikogus 11 kohta. 1920. aastal valiti (EISTP) esimeheks Hans Kruus.

EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.

1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.

1922. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis Kominterniga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus 1922. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks.

ISTP II Riigikogus

II Riigikogu valimistel 1923. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21,704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta III Riigikogus.

Partei likvideerumine

1925. aasta aprillis ühinesid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Iseseisvad sotsialistid ja moodustasid Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei.

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Iseseisev_Sotsialistlik_Tööliste_Partei&oldid=2919673"