Väljamõeldis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
*[[Margit Sutrop]]. ''Mis on fiktsioon?'' [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], nr 2, 1996. |
*[[Margit Sutrop]]. ''Mis on fiktsioon?'' [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], nr 2, 1996. |
||
*[[Märt Väljataga]]. |
*[[Märt Väljataga]]. Luule- ja pärislugude eristus teoorias ja praktikas. I-III. (Fiktsionaalsusest kirjanduses.) Keel ja Kirjandus 2009, nr. 6, lk 401–411; 7, lk 505–526; 11, lk 818–829. I osa [http://keeljakirjandus.eki.ee/401-410.pdf]; II osa [http://keeljakirjandus.eki.ee/505-525.pdf]; III osa [http://keeljakirjandus.eki.ee/818-829.pdf] |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Fakt]] |
*[[Fakt]] |
||
*[[Fantaasia]] |
*[[Fantaasia]] |
Redaktsioon: 16. veebruar 2012, kell 17:38
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Fiktsioon (ladina keele sõnadest fictio 'väljamõeldis, teesklus', fingere 'moodustamine, kujundamine') on tegelikkusele mitte vastav ettekujutamise saadus ehk väljamõeldis ning eeldab sellisena niisuguste väljamõeldiste loomise tegevust, mis võivad teatud tingimustes osutuda ligikaudu võrdväärseks tegelikkusega (nt kunst, kirjandus, valeraha tegemine).
Eesti keeles kasutatakse peamiselt sõna adjektiivi vormi fiktiivne, mis osutab millegi petlikkusele, näilikkuse (nt "fiktiivne abielu").
Kirjandus
- Margit Sutrop. Mis on fiktsioon? Akadeemia, nr 2, 1996.
- Märt Väljataga. Luule- ja pärislugude eristus teoorias ja praktikas. I-III. (Fiktsionaalsusest kirjanduses.) Keel ja Kirjandus 2009, nr. 6, lk 401–411; 7, lk 505–526; 11, lk 818–829. I osa [1]; II osa [2]; III osa [3]