Tiit Kändler: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P Lisan lingi ISIKu baasi |
||
| 42. rida: | 42. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
* [[Jüri Aarma]]: [http://www.arileht.ee/artikkel/443876 "Tiit Kändler (60) – kunstniku moodi isekas teadlane"] Eesti Päevaleht, 4. oktoober 2008 |
* [[Jüri Aarma]]: [http://www.arileht.ee/artikkel/443876 "Tiit Kändler (60) – kunstniku moodi isekas teadlane"] Eesti Päevaleht, 4. oktoober 2008 |
||
* {{ISIK|6930}} |
|||
{{JÄRJESTA:Kändler, Tiit}} |
{{JÄRJESTA:Kändler, Tiit}} |
||
Redaktsioon: 13. veebruar 2012, kell 19:38
Tiit Kändler (sündinud 4. oktoobril 1948 Turbas Nissi vallas Harjumaal) on eesti teadusajakirjanik.
Elulugu
Tiit Kändler õppis 1956–1967 Tallinna 2. Keskkoolis, mille lõpetas kuldmedaliga. 1967–1972 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsikat, mille lõpetas cum laude.
Järgnevalt töötas ta kuni 1980. aastani TA Küberneetika Instituudi teadurina. Kui selle instituudi ja Füüsika Instituudi molekulaarbioloogia rühma alusel moodustati Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, jätkas Kändler seal teaduri ametis veel 8 aastat.
Kuigi Kändleri sulest ilmus satiiri, artikleid ja kolumne juba 1974. aastast alates, võib põhiliseks ajakirjanduse-alase tegevuse algustähiseks pidada 1988. aastat. Siis töötas Kändler huumoriühenduse Aara kirjandusala juhatajana, kuid juba järgmisest aastast asus ta Maalehe poliitikaosakonna juhatajaks. Edasi liikus ta 1991. aastal ajalehe Rahva Hääl lisalehe Vaatleja toimetajaks ning 1995 ajalehe Eesti Päevaleht teadustoimetajaks.
Eesti Päevalehe teadustoimetajana töötas Kändler kuni 2002. aastani, mil tuli sisse mõningane paus. Samas ametis on aga jätkatud alates 2006. aastast. Vahepealsel ajal oli Kändler Loodusajakiri MTÜ juhatuse esimees ja peatoimetaja (2001–2004) ning projektijuht (2004–2006). Alates 2005. aastast tegeleb Kändler ka mittetulundusühinguga TeadusTeave, mis hoiab käigus teadusportaali teadus.ee ja korraldab teadus.ee suvekoole.
Looming
Raamatud
- 2002 – "Sajandi sada Eesti suurkuju", ISBN 998570102X
- 2003 – "Poolsaarte Eesti", ISBN 9949101360
- 2006 – "Keeruka maailma ilu"
- 2009 – "Päikeselt näeb kaugemale", ISBN 9789949454013
- 2010 – "Selles tarkuses näha süsteemi", ISBN 9789985989180
- 2010 – "Kõlakoda kõrva taga", ISBN 9789949449668
- 2010 – "Kukkuva Maa lapsed"
Stsenaariumid
- 1981 – "Paberilehe seiklused", nukufilm
- 1982 – "Pagar ja korstnapühkija", nukufilm
- 2002 – "Kaali saladus", dokumentaalfilm (kaasautor)
Tunnustus
- 1986 – ajalehe Sirp ja Vasar aastaauhind
- 1990 – Eesti Ajakirjanike Liidu aastapreemia
- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[1]
- 2006 – Eesti Teaduse Populariseerimise Auhind[2]
- 2009 – Eesti parim teadusajakirjanik[3]
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Jüri Aarma: "Tiit Kändler (60) – kunstniku moodi isekas teadlane" Eesti Päevaleht, 4. oktoober 2008
- Tiit Kändler Eesti biograafilises andmebaasis ISIK