Betoon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P r2.7.1) (robot lisas: ml:കോൺക്രീറ്റ്
81. rida: 81. rida:
[[lt:Betonas]]
[[lt:Betonas]]
[[hu:Beton]]
[[hu:Beton]]
[[ml:കോൺക്രീറ്റ്]]
[[mn:Бетон]]
[[mn:Бетон]]
[[nl:Beton]]
[[nl:Beton]]

Redaktsioon: 9. veebruar 2012, kell 15:41

USA betoonitöölised

Betoon (prantsuse keeles béton < ladina keeles bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale. [1]

Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest [1]. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel [1].

Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse.

Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon). [1]

Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi.

Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk.

Tiheduse järgi jaotatakse betoonid järgmiselt:

  • raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m³
  • normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600 kg/m³
  • kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m³. [2]

Teine jaotus, samuti tiheduse põhjal:

  • üliraske betoon (üle 2500 kg/m³)
  • raskbetoon (1800–2500 kg/m³)
  • kergbetoon (500–1800 kg/m³)
  • ülikergbetoon (alla 500 kg/m³). [1]

Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. [1]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tehnikaleksikon, lk 58
  2. EVS-EN 206-1 "BETOON Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus"

Välislingid

Mall:Link FA