Põlva rajoon: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Põlva rajoon''' oli haldusüksus Eesti NSV-s. Kategooria:Eesti NSV haldusüksused' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Põlva rajoon''' oli haldusüksus [[Eesti NSV]]-s. |
'''Põlva rajoon''' oli haldusüksus [[Eesti NSV]]-s. |
||
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 [[Ahja vald (1939)|Ahja]] ja [[Kiidjärve vald (1939)|Kiidjärve]] vallast tolleaegselt [[Tartumaa]]lt ning [[Kanepi vald (1939)|Kanepi]], [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste]], [[Laheda vald (1939)|Laheda]], [[Mooste vald (1939)|Mooste]] ja [[Põlva vald (1939)|Põlva]] vallast [[Võrumaa]]lt. Rajoonikeskuseks oli [[Põlva]] asula.<ref name="polvamaa">[http://www.polvamaa.ee/index.php?page=561& Ajalugu] www.polvamaa.ee (vaadatud 8. veebruar 2012)</ref> |
|||
Rajoon koosnes kahekümnest [[külanõukogu]]st: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustjõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma (Kiuma), Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.<ref name="loodus">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3349_3333.html "Nooruke Põlvamaa"] Eesti Loodus, 6-7/2010</ref> |
|||
3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon [[Tartu oblast]]i koosseisu.<ref name="polvamaa"/> |
|||
Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa. See nö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] keskosa. Ida poole jäi [[Räpina rajoon]] ning lääne poole [[Otepää rajoon]].<ref name="loodus"/> |
|||
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogud).<ref name="polvamaa"/> Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.<ref name="loodus"/> |
|||
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.<ref name="loodus"/> |
|||
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.<ref name="polvamaa"/> |
|||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Eesti NSV haldusüksused]] |
[[Kategooria:Eesti NSV haldusüksused]] |
||
Redaktsioon: 8. veebruar 2012, kell 16:13
Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s.
Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskuseks oli Põlva asula.[1]
Rajoon koosnes kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustjõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma (Kiuma), Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.[2]
3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.[1]
Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa. See nö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.[2]
1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogud) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogud).[1] Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.[2]
1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas.[2]
1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.[1]