Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Afanasjev (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:


Seisuga [[31. detsember]] [[2009]] oli raamatukogu kasutuskogu suuruseks 2 515 385 eksemplari, lisaks kuulus varu- ja vahetuskogusse veel täiendavalt 76 138 teavikut. Registreeritud lugejaid oli sama kuupäeva seisuga 46 651.
Seisuga [[31. detsember]] [[2009]] oli raamatukogu kasutuskogu suuruseks 2 515 385 eksemplari, lisaks kuulus varu- ja vahetuskogusse veel täiendavalt 76 138 teavikut. Registreeritud lugejaid oli sama kuupäeva seisuga 46 651.

Raamatukogu veebilehe vahendusel on võimalik kasutada [[E-kataloog ESTER|e-kataloogi ESTER]].


==Asukoht==
==Asukoht==

Redaktsioon: 7. veebruar 2012, kell 11:18

TLÜ AR peahoone Tallinnas

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (ametlik lühend TLÜ AR) on teadusraamatukogu, mis asutati aprillis 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukoguna. Alates 2003. aastast tegutseb ülikooliraamatukoguna. Vanimad kogudes leiduvad raamatud pärinevad 16. sajandist.

Seisuga 31. detsember 2009 oli raamatukogu kasutuskogu suuruseks 2 515 385 eksemplari, lisaks kuulus varu- ja vahetuskogusse veel täiendavalt 76 138 teavikut. Registreeritud lugejaid oli sama kuupäeva seisuga 46 651.

Raamatukogu veebilehe vahendusel on võimalik kasutada e-kataloogi ESTER.

Asukoht

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu peahooneks on arhitektide Uno Tölpuse ja Paul Madaliku projekteeritud ning 1963. aastal valminud kuuekorruseline hoone aadressil Rävala puiestee 10, kuhu tollane ENSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu kolis 1966. aastal. Kaasajal on hoone arhitektuurimälestisena kaitse all.

Tallinna Ülikooli allüksustes tegutsevad raamatukogu filiaalid.

Tallinnas asuvad Ajaloo Instituudi raamatukogu (Rüütli 6), Balti Filmi- ja Meediakooli raamatukogu (Sütiste 21), Eesti Humanitaarinstituudi raamatukogu (Uus-Sadama 5), Kunstide Instituudi raamatukogu (Lai 13), Spordiraamatukogu (Tondi 55) ja Õigusakadeemia raamatukogu (Siili 14).

Väljaspool Tallinnat asuvad Haapsalu Kolledži raamatukogu (Lihula maantee 12) ja Rakvere Kolledži raamatukogu (Pikk 40).

Ajalugu

Aastal 1552 asutati Oleviste kiriku raamatukogu, mis sai aluseks Tallinna esimesele avalikule raamatukogule. Sinna kogutud ja annetatud rariteedid moodustavad vanima osa Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu varamust.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu asutamiskuupäevaks loetakse 5. aprilli 1946, mil Eesti NSV Ministrite Nõukogu kinnitas Eesti NSV Teaduste Akadeemia struktuuri ning nägi selles struktuuris ette eraldi allüksusena ka raamatukogu.

Uue raamatukogu nimeks sai Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu ning 1947. aastal eraldati raamatukogule esimesed ruumid – neli tuba aadressil Sakala tänav 35. Esialgne kogu koosnes 1800 raamatust ja algusest peale hakkas raamatukogu saama Eesti trükistest kaks sundeksemplari. Esialgu laenutati raamatuid ainult koju, lugemistuba avati 1948. aastal. Samal aastal pandi alus ka raamatukogudevahelise laenutuse teenusele ja hakati saama üleliidulist sundeksemplari.

Raamatukogu kogud suurenesid märkimisväärselt 1950. aastal, mil Teaduste Akadeemia Keskraamatukoguga ühendati mitmeid rariteetseid ja kultuuriväärtuslikke vanu trükiseid sisaldavad Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu ja Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu kollektsioonid. Nende baasil moodustati hiljem baltika ja haruldaste raamatute osakond.

Aastal 1952 koliti raamatukogu suurematesse ruumidesse aadressil Estonia puiestee 7 ja 1966. aastal avas uksed spetsiaalselt raamatukogule ehitatud hoone aadressil Lenini puiestee 10.

1978. aastal alustati peabibliograaf Endel Annuse juhtimisel suurprojekti Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamiseks. Esimesed köited koostatud bibliograafiat ilmusid 1993. aastal.

1990. aastatel ühines raamatukogu erinevate riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustikega: 1993. aastal liituti rahvusvaheliste organisatsioonidega IFLA ja CERL, samuti Läänemeremaade raamatukogude koostöövõrguga Bibliotheca Baltica, 1995. aastal asutajaliikmena Eesti raamatukoguvõrgu konsortsiumiga ELNET.

Pärast Eesti Teaduste Akadeemia reorganiseerimist 1994. aastal viidi raamatukogu üle kultuuri- ja haridusministeeriumi (hiljem kultuuriministeeriumi) haldusalasse ja hakkas kandma nime Eesti Akadeemiline Raamatukogu.

Aastal 1998 võeti kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC, mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel järk-järgult kaartkataloogilt üle elektronkataloogile ESTER. Kasutusele tulid ka vöötkoodiga lugejapiletid.

1. jaanuarist 2002 viidi raamatukogu üle haridusministeeriumi valitsusalasse. 8. aprillil 2003 sõlmisid haridus- ja teadusminister Mailis Rand ning Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets lepingu, mille kohaselt liideti raamatukogu Tallinna Pedagoogikaülikooliga ja sai uueks nimeks Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Raamatukogu uus põhikiri kinnitati sama aasta 12. mail.

Seoses Tallinna Ülikooli loomisega 2005. aastal nimetati raamatukogu ümber Tallinna Ülikooli Akadeemiliseks Raamatukoguks ja kannab seda nime siiani.

Viited

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu koduleht