Twitter

Twitter on suhtlemisvõrgustik ja mikroblogimise veebisait. Twitter võimaldab oma kasutajatel edastada lühisõnumeid, mida kutsutakse säutsudeks (inglise keeles tweet). Säutsud on kuni 140 tähemärki pikad ja need ilmuvad autori profiilil. Profiil võib olla avalik, aga seda saab muuta privaatseks, et vaid sõprade nimekirjas olevad inimesed seda näeks. Kasutajad saavad üksteist jälgida (inglise k. follow).

Twitteri sotsiaalvõrgustik kuulub ettevõttele Twitter Inc. Ettevõtte peakorter asub San Brunos Californias. Samuti on Twitteril serverid ja kontorid San Antonios, Texases, Bostonis, Massachusettsis.

Pärast Twitteri loomist Jack Dorsey poolt 2006. aastal on lehekülg kogunud populaarsust üle maailma ning 2011. aastal kasutab seda umbes 200 miljonit inimest.

Twitterit finantseerinud riskikapitaliettevõtete hulka kuuluvad Institutional Venture Partners, kunagine eBay investor Benchmark Capital, Union Square Ventures, Spark Capital, Insight Venture Partners ja Bezos Expeditions.

2010. aasta augustis teatas Twitter, et Venemaa päritolu Mail.ru omanik Digital Sky Technologies ja teised investorid investeerivad Twitterisse 800 miljonit USA dollarit.

Omadused

Twitterit on võrreldud veebipõhise IRC kliendiga.

Säutsud on vaikimisi nähtavad kõikidele, kuid autorid saavad siiski piirata sõnumite lugemist ainult enda jälgijatele. Kasutajad saavad säutsuda läbi Twitteri veebilehe, väliste rakenduste (näiteks nutitelefonidel) või saates SMS'i, kui kasutaja koduriik seda võimalust toetab. Kuigi teenus on tasuta, võtavad mobiilioperaatorid SMSi kaudu säutsudes tavasõnumi hinna.

Kasutajad võivad tellida teiste kasutajate säutsud – seda nimetataksegi jälgimiseks ning tellijad on jälgijad. Kasutajad saavad ka erinevaid teenuseid kasutades jälgida ka neid kasutajaid, kes neid ei jälgi.

Twitter lubab kasutajatel muuta oma profiili ka mobiiltelefonist kas siis SMSi saatmise või väliste rakenduste kaudu.

2009. aastal ajakirjas Time avaldatud Steven Johnsoni essee kirjeldab Twitteri põhimehaanikat kui "märkimisväärselt lihtsat":

„

Sotsiaalvõrgustikuna keerleb Twitter Jälgijate süsteemi ümber. Kui hakkad jälgima teist Twitteri kasutajat, siis selle kasutaja säutsud hakkavad ilmuma vastupidises kronoloogilises järjekorras sinu Twitteri pealehel. Kui jälgid 20 inimest, näed erinevat laadi säutse: Säutsud hommikusöögihelvestest, huvitavad uued lingid, muusikalised soovitused, isegi mõtteid hariduse tulevikust.

“

Steven Johnson

Juunis 2008 Algatas Twitter tõendamisprogrammi, mis lubas kuulsustel siduda oma Twitteri konto enda isikuga. Kuigi algselt oli see mõeldud selleks, et tuvastada, millised kontod tehti kuulsuste endi poolt (seega mitte võltsitud kontod) kasutatakse seda tõendamisvõimalust ka erinevate asutuste ja avaliku elu tegelaste tõendamiseks, kes võivad ka mitte säutsuda, kuid soovivad siiski Twitteri kontot oma nimega – näiteks Dalai-laama. Tõendatud kontosid saab identifitseerida valge linnukese järgi sinisel taustal, tuntud ka kui tõendamismärgis, kasutaja täisnime järel, profiilis või otsingutulemustes nime järel.

Sõnumid

Kasutajad saavad grupeerida postitusi teema, tüübi või hashtag'ide (teemaviidete) järgi – sõnad või liited ,millal on ees "#"-märk. Sarnaselt kasutatakse ka "@" märki, millele järgneb Twitteri kasutajanimi, et mainida neid või vastata nende säutsudele. Et taaspostitada mõni sõnum teiselt Twitteri kasutajalt ning jagada see oma säutsude hulka, on kasutusele võetud "RT" täheühend (Retweet).

2009 lisandus "Twitteri nimekirjade" võimalus, mis võimaldas kasutajatel jälgida (ning vastata ja mainida) mingite autorite nimekirja varasema ühe autori asemel.

Ühe säutsu pikkuselimiit on 140 tähemärki, et see sobiks SMSi pikkuse piiranguga. See piirang sundis säutsujaid kasutama slängi ning lühendeid. 140-tähemärgi piirang suurendas ka veebiaadresside lühendajate, nt bit.ly ning sisuhostingute saitide, nt Twitpic kasutatavust, et muuta URL link lühemaks kui 140 tähemärki. Twitter kasutab oma teenus t.co automaatse veebiaadresside lühendajana.

Säutsude sisu

San Antonios tegutsev turu-uuringute firma Pear Analytics analüüsis 2000 säutsu (mis olid USAst pärit ning inglise keeles) kahenädalase perioodi vältel Augustis 2009 ning eraldas tulemused kuude kategooriasse.

Säutsude teemad graafikuna

• Mõttetu möla – 40%
• Vestlus – 38%
• Infoedastus – 9%
• Eneseülistamine – 6%
• Spämm – 4%
• Uudised – 4%

Sotsiaalvõrgustike uurija Danah Boyd kommenteeris seda küsitlust. Tema ütles, et "Mõttetu möla" saab paremini nimetada kui "Sotsiaalne arenemine" ja/või "Väline teadlikkus" (mille kohta ta kirjeldab, et inimesed "soovivad teada, mida neile lähedased inimesed mõtlevad, teevad ja tunnevad, isegi kui koosolemine pole võimalik")

Reitingud

Twitter on üks kümnest enimkülastatuimast veebilehest maailmas Alexa võrguliikluse analüüsi järgi. Päevane külastatavus varieerub, sest firma ei avalda statistikat aktiivsete kontode kohta. Veebruaris 2009 tehtud Company.com blogisissekanne nimetas Twitterit kui kasutuselt kolmandat sotsiaalvõrgustikku. Tulemused saadi 6 miljoni erineva arvuti ühe külastussageduse ning 55 miljoni külastuse põhjal ühe kuu lõikes. Märtsis 2009 nimetas Nielsen.com blogi Twitterit kui kõige kiiremini kasvavat veebilehte Kasutajakeskkonna kategoorias. Twitteril oli aastane kasv 1382%, kasvades 475 000 erineva külastajalt veebruaris 2008 7 miljoni erineva külastajani veebruaris 2009. Sellele järgnes Zimbio 240 protsendiga ning Facebook 228 protsendilise kasvuga.

Sisu lisamine ja jälgimine

Sisu lisamiseks, haldamiseks ning jälgimiseks on mitmeid võimalusi, sh Twitvid videote jagamiseks, Tweetdeck, Salesforce.com, Hootsuite ja Twitterfeed. Alla poole kõikidest säutsudest postitatakse läbi interneti, enamik kasutab siiski väliseid rakendusi.

Autentimine

31. augustist 2010 peavad välised Twitteri-rakendused kasutama OAuth autentimismeetodit, mis ei nõua kasutajatelt parooli sisestamist. Varemalt oli see autentimismeetod valikuline, kuid nüüd on see vajalik ning tavaline kasutajanime-paroolisisestamise meetodi kasutamine on lõpetatud. Twitter väidab, et OAuthi peale üleminek tähendab kõrgendatud turvalisust ning paremat kogemust.

Demograafia

Twitterit kasutavad peamiselt vanemad täiskasvanud, kes võib-olla polegi kasutanud sotsiaalvõrgustike saite varem, ütles Jeremiah Owyang, tööstusanalüütik, kes õpib sotsiaalmeediat. " Täiskasvanud püüavad saada noortega, kes on kasutanud erinevaid võrgustikke juba aastaid, samale järjele. comScore järgi on vaid üksteist protsenti Twitteri kasutajatest vanuses 12–17. Selle põhjenduseks tuuakse Twitteri "Varane kohanemisperiood", mil sotsiaalvõrgustik kogu populaarsust ärikeskkondades, mis tõmbas peamiselt vanemaid kasutajaid. Kuigi hilisemalt on comScore väitnud, et Twitter on hakanud üha enam "sulanduma peavoolu" ning "koos sellega tulid kuulsused nagu näiteks Britney Spears ja Ashton Kutcher."

Sysomos'i uuringu järgi juunis 2009, on Twitteri asutajatest napp enamus naised – vastavalt 53 ja 47 protsenti. Uuring märkis ka, et 5% kasutajatest teeb ära 75% kogu toimingutest Twitteris, ning et New Yorkis on kõige rohkem Twitteri kasutajaid.

Quancasti uuringu järgi kasutas alates 2009. aasta 3. septembrist USAs Twitterit 27 miljonit inimest. 63 protsenti kasutajatest on alla 35 aasta vanad, 60% kasutajatest on europiidid, kuid keskmisest kõrgem on afroameeriklaste (16%) ning hispaaniakeelsete (11%) kasutajate osakaal. 58 protsendil Twitteri kasutajatest on majapidamise peale sissetulek vähemalt 40 000 eurot aastas.

7. septembril 2011 teatas Twitter, et võrgustikul on 100 miljonit aktiivset kasutajat, kes logivad sisse vähemalt korra kuus ning 50 miljonit liiget, kes logivad sisse iga päev.

Tehnoloogia

Teostus

Twitteri veebiliides kasutab Ruby on Rails raamistikku, mis on ehitatud täiendatud jõudlusel põhinevale Ruby Enterprise Editionile, mis omakorda on arendatud edasi programmeerimiskeelest Ruby. Kevadest 2007 kuni 2008 haldas sõnumeid Rubyl põhinev server Starling. Kuid aastast 2009 on liides järk-järgult vahetatud Scalas kirjutatud tarkvaraga. Teenuse rakendusliides lubab teistel veebiteenustel ning rakendustel Twitteriga suhelda.

Kasutajaliides

30. aprillil 2009 muutis Twitter oma veebiliidest, lisades otsinguriba ning küljeriba hetkel aktuaalsetest teemadest – kõige sagedamini esinevatest fraasidest säutsudes. Biz Stone selgitab, et kõik säutsud on koheselt indekseeritud ning et "selle uue võimaluse abil on Twitterist saanud midagi ootamatult olulist – informatsiooniteenus, mis lubab näha, mis maailmas hetkel toimub."

Avatud lähtekood

Twitter lasi välja mitu avatud lähtekoodiga projekti, mida arendati ajal, mil teenus oli kahjustatud. Märkimisväärsed projektid on neist Gizzard Scala raamistik andmehoidlate loomiseks ning graafikute andmebaas FlockDB.

URL lühendaja

t.co on veebiaadressi lühendamisteenus, mis loodi Twitteri poolt. See on saadaval vaid Twitterisse postitatud linkidel ning seega mitte üldkasutamiseks. Kõik Twitterisse postitatud lingid saavad t.co aadressi. Twitter loodab, et see teenus annab võimaluse kaitsta kasutajad pahavarasaitide eest ning samas kasutab Twitter seda ka klikkide lugemiseks.

Olles eelnevalt kasutanud teiste osapoolte teenuseid nagu TinyURL ja bit.ly, hakkas Twitter oma lühendajaga katsetama märtsis 2010, kasutades twt.tl domeeni enne seda, kui hakkas kasutama t.co domeeni. Teenust testiti Twitteri põhilehel kontodes @TwitterAPI, @rsarver ja @raffi. Septembris 2010 saadeti Twitteri kasutajatele e-kiri teenuse laiendamisest ka tavakasutajatele ning 7. juunil 2011 tehti see ka ära.

Integreeritud fotojagamisteenus

1. juunil 2011 teatas Twitter oma integreeritud fotojagamisteenusest, mis lubas kasutajatel laadida foto ning lisada see oma säutsu. Nüüd on kasutajatel võimalus lisada pilte Twitteri otsingusse, lisades hashtag'e säutsudele. Twitter plaanib ka pakkuda galeriiteenust, mis on mõeldud fotode kogumiseks, mis on kasutaja poolt laaditud Twitterisse ning kolmanda osapoolte teenustesse, nagu näiteks TwitPic.

Detsentraliseeritud arhitektuur

Traditsiooniline klient-server arhitektuur pole kasutajate nõudmistele vastanud ning server on pahatihti ülekoormatud ning teenus kättesaamatu. Kuid on olemas ka detsentraliseeritud arhitektuur, et mastabeeritavust parandada, näiteks Fethr ja Cuckoo. Fethr kasutab täielikult detsentraliseeritud süsteemi, mis ühendab mikrokirjastajad ühte globaalsesse võrgustikku. Kasutajad kontakteeruvad üksteisega otse läbi HTTP. Cukoo kasutab partneriabi arhitektuuri, et töötlemise ja mahukulusid serveris vähendada. Cukoo jagab mikroblogijad kahte kategooriasse sotsiaalvõrgustiku kasutajad ja uudistemeedia kasutajad. Sotsiaalvõrgustiku kasutajate, kellel on vähe jälgijaid, säutsud saadetakse otse jälgijatele punktist punkti edastust kasutades. Uudistemeedia kasutajate, kellel on palju jälgijaid, säutse saates kasutatakse kuulujutu meetodit ehk lubab jälgijatel jagada uusi säutse üksteisega. Samal ajal hoitakse serveri pilve kõrge andemsaadavuse ning terviklikkuse huvides.

Twitteri kasutamine ja sotsiaalne mõju

Twitterit on kasutatud väga paljudeks eesmärkideks mitmetes valdkondades ning olukordades. Näiteks on Twitterit kasutatud protestide korraldamiseks, mida on mõnikord nimetatud ka "Twitteri revolutsioonideks" ning mille hulka kuuluvad 2011. aasta Egiptuse revolutsioon, 2010–11 Tuneesia protestid, 2009–11 Iraani valimisprotestid. Vastuseks blokeerisid Iraani ning Egiptuse valitsused Twitteri.

Twitterit kasutatakse ka televisiooni sotsiaalsemaks muutmisel. Efekti nimetatakse ka "Virtuaalseks jahutuseks" või "Sotsiaalseks televisiooniks". Twitterit on edukalt kasutatud Oscarite jagamise, Super Bowli ning MTV muusikaauhindade vaatamise reklaamimiseks. Kuid see strateegia pole toiminud nõnda hästi tavaliste iganädalaste sarjade ja saadete promomiseks. Näiteks Prantsusmaal on Twitteri kasutamine sellise salareklaami jaoks keelatud.

2008. aasta maikuus kirjutas The Wall Street Journal sotsiaalvõrgustikest, mille hulka kuulub ka Twitter, et need kutsuvad esile vastakaid tundeid tehnoloogiainimestes, kes teenust varaselt kasutama hakkasid. Fännid ütlevad, et sotsiaalvõrgustikud on hea viis suhelda sõpradega, kes tihti on hõivatud. Kuid mõned kasutajad tunnevad ennast "liiga ühendatuna", kui nad otsivad sõnumeid võrgustikest kas või öötundidel. näevad aina suurenevaid mobiiliarveid või peavad ütlema oma sõpradele, et nad ei postitaks infot sellest, mida nad õhtuks söövad.

Tehnoloogia-ajakirjanik Bruce Sterling avaldas 2007. aastal arvamuse, et Twitteri kasutamine "haritud suhtluseks" on "sama usutav kui raadiosaatjasüsteemi tööle panemine ning kuulmine, et seal loetakse ette Iliast." Septembris 2008 ütles ajakirjanik Clive Thompson ajakirjas New York Times, et teenus on sisendanud nartsissismi uuel tasandil – väljendus kuulsustega rikutud uue nooruse generatsiooni poolt, kes usuvad, et iga nende lause on vapustav ja väärt maailmaga jagamist." Vasutpidiselt ütles ajalehe Vancouver Sun kolumnist Steve Dotto, et Twitteri võlu on väljakutses publitseerida sellise sõnumid suurte piirangutega. Ning ka Jonathan Zittrain, kes on Internetiõiguse professor Harvardi juurakoolis, ütles, et Twitteri omadused, mis muudavad näiliselt võrgustiku mõttetuks ja tühjaks, teevad tegelikult Twitteri nõnda võimsaks.

2009. aastal kirjutas Nielsen Online, et Twitteril on kasutajate säilitamise protsent nelikümmend. Mitmed inimesed lõpetavad teenuse kasutamise peale ühte kuud ning seetõttu võib sait jõuda ainult kümnendikuni kõikidest internetikasutajatest. Aasta 2009. võitis Twitter ka "Aasta uustulnuk" Webby auhinna. Ameerika raadiosaates toimunud diskussiooni käigus ütles ajakirjanik Daniel Schorr, et Twitter vastutab nende sündmuste eest, millel pole karmi faktikontrolli ning teisi toimetuse ülesandeid. Vastuseks andis Andy Carvin Schorrile kaks näidet eriuudistest, mis teatati Twitteris ning ütles, et kasutajad tahavad lugeda paljastavaid lugusid. Ajakiri Time tunnustas Twitteri kasvavat mõju 2010. aasta eriväljaandes. Et mõõteamõjutaset, kasutati valemit, mis põhineb kuulsatel sotsiaalvõrgustikel, näiteks Twitter või Facebook. See nimekiri hõlmab nii Barack Obamat ja Oprah Winfreyd kui ka Lady Gagat ja Ashton Kutcher'it.

Meedias ilmusid väited, et teemaviited #wikileaks ning #occupywallstreet on tsenseeritud, kuna ei leidunud neid Twitteri hetketeemade nimekirjas. Twitter vastas sellele teatega, et teemaviiteid ei tsenseerita, kui neis pole roppusi.

Vasutvõtt

Kui Twitter alustas tegevust 2006. aastal, tollal veel nimega Twttr, kommenteeris Michael Arrington tehnoloogiauudiste saidilt TechCrunch, et kuigi talle Twitteri teenus meeldib, tunneb ta ebamugavust selles, et iga kasutaja Twitteri leht on avalikkusele nähtav.

Fookuse muutumine

Twitter hakkas rõhutama oma uudiste- ja informatsioonivõrgustiku strateegiat novembris 2009, kui muutis kasutajatele suunatud staatuseuuenduse küsimuse "Millega tegeled?" pealt "Mis hetkel toimub?" küsimuseks. Ajakiri Entertainment Weekly pani selle oma kümnendi teise poole "parimate" nimekirja, öeldes: "Piirata ennast 140 tähemärgile – Maksimaalne sõnumi pikkus sellel väga sõltuvust tekitaval võrgustikul – on väga lihtne."

22. novembril 2010 avaldas Biz Stone, firma kaasasutaja, esimest korda oma idee Twitteri uudiste võrgustikust ehk kontseptsioonist uudisteteenusest, mille kallal on ta tegelenud juba aastaid.