Tōkyō: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
18. rida: 18. rida:
}}
}}


'''Tōkyō''' (ka: Tokio; [[jaapani keel]]es 東京 'idapealinn', vana nimega Edo (江戸)) on ''[[de facto]]'' [[Jaapan]]i pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga [[linnastu]] maailmas.
'''Tōkyō''' (ka: Tokyo ja Tokio; [[jaapani keel]]es 東京 'idapealinn', vana nimega Edo (江戸)) on ''[[de facto]]'' [[Jaapan]]i pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga [[linnastu]] maailmas.


Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn (東京市, ''Tōkyō-shi'') eksisteeris aastatel [[1889]]–[[1943]]. Seejärel liideti see [[Tōkyō prefektuur]]iga. Endise Tōkyō linna alal on tänapäeval 23 eripiirkonda (特別区), millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused.
Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn (東京市, ''Tōkyō-shi'') eksisteeris aastatel [[1889]]–[[1943]]. Seejärel liideti see [[Tōkyō prefektuur]]iga. Endise Tōkyō linna alal on tänapäeval 23 eripiirkonda (特別区), millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused.

Redaktsioon: 5. veebruar 2012, kell 16:21

Tōkyō

jaapani 東京

Pindala 616,65 km²
Elanikke 8 803 200 (2010)

Koordinaadid 35° 41′ N, 139° 46′ E
Tōkyō asukohaskeem

Tōkyō (ka: Tokyo ja Tokio; jaapani keeles 東京 'idapealinn', vana nimega Edo (江戸)) on de facto Jaapani pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga linnastu maailmas.

Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn (東京市, Tōkyō-shi) eksisteeris aastatel 18891943. Seejärel liideti see Tōkyō prefektuuriga. Endise Tōkyō linna alal on tänapäeval 23 eripiirkonda (特別区), millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused.

23 eripiirkonnas elab kokku üle 8,8 miljoni inimese. Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed käivad Tōkyōs tööl. Pindala on kokku 616,65 km². Kontekstist sõltuvalt võidakse Tōkyō nime all silmas pidada ka Suur-Tōkyōt, kus elab 30 miljoni inimese.

Tōkyō on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus.

Pilvelõhkujaid on Tōkyōs vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest.

Ühistranspordisüsteem on maailma keerukaim. Tōkyō tipptunnid on maailmakuulsad.

Vaata ka