Brasiilia: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2) (robot lisas: or:ବ୍ରାଜିଲ |
P r2.6.5) (robot muutis: ilo:Brasil |
||
| 258. rida: | 258. rida: | ||
[[io:Brazilia]] |
[[io:Brazilia]] |
||
[[ig:Brazil]] |
[[ig:Brazil]] |
||
[[ilo: |
[[ilo:Brasil]] |
||
[[bpy:ব্রাজিল]] |
[[bpy:ব্রাজিল]] |
||
[[ia:Brasil]] |
[[ia:Brasil]] |
||
Redaktsioon: 4. veebruar 2012, kell 15:55
| Brasiilia Liitvabariik | |
 | |
| Riigihümn | Hino Nacional Brasileiro |
|---|---|
| Pealinn | Brasília |
| Pindala | 8 511 965 km² |
| Riigikeel | portugali |
| Rahvaarv | 192 296 000 (2010) |
| Rahvastikutihedus | Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) |
| Riigikord | presidentaalne vabariik |
| President | Dilma Rousseff |
| Iseseisvus | 7. september 1822 |
| SKT |
2055,506 mld $ (2017)[1]  |
| SKT elaniku kohta |
9812 $ (2017)[2] |
| Rahaühik | Brasiilia reaal (BRL) |
| Ajavöönd | maailmaaeg –2 kuni –5 |
| Tippdomeen | .br |
| ROK-i kood | BRA |
| Telefonikood | 55 |
Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.
Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.
Piir
Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili.
Loodus
Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas).
Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m [3] kõrgune Neblina mägi.
Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse.
Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. [4]
Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks.
Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk.
Brasiilia asub kolmes ajavöötmes.
Ajalugu
Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Sisuliselt algas koloniseerimine 1534. 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, alates 1889 vabariik. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament.
Haldusjaotus
Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal):
Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas.
Kohalikke omavalitsusi on Brasiilias 5564.
Majandus
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest.
Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
Väliskaubandus
Olulisimate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi USA-sse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.
Vaata ka
Viited
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ Suur maailma atlas, lk. 136, 140
- ↑ Suur maailma atlas, lk. 16
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Brasiilia |
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Colombia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela
Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared
Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link GA Mall:Link FA