Giuseppe Garibaldi (C 551): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. veebruar 2012, kell 09:29

Giuseppe Garibaldi (C 551) on Itaalia lennukikandja, kuni 2009. aastani Itaalia sõjalaevastiku Marina Militare lipulaev.

Laeva ehitamist alustati 1981. aasta märtsis Monfalcone laevatehases Trieste lahes. Vette lasti ta 11. juunil 1983. Teenistusvalmiks sai ta 30. septembril 1985.

Laeval on 4 Fiat COGAG gaasiturbiini, mis on ehitatud General Electricu litsentsi põhjal ja mis pakuvad võimsust 60 MW. Laeva 2 sõukruvi annavad laevale maksimumkiiruse 30 sõlme, mida aga pidevalt hoida ei saa. Kiirusega 20 sõlme võib laev läbida 7000 meremiili ehk 13 000 km.

Laeva relvastuse hulka kuulub palju elektroonilise sõja vahendeid, sealhulgas radarivastased seadmed, segajad ja valgustusraketid. Laeval võib paikneda kuni 16 AV-8B Harrier II tüüpi lennukit (Itaalia armeele kuulub selliseid ainult 15) või 18 "Agusta" kopterit. Lennurada on 4° kaldu, 174 m pikk ja 30,4 m lai.

Pärast Teist maailmasõda keelati Itaalial omada sõjalaevastikku. Sellepärast nimetati teda ehitamise ajal lennukikandja-ristlejaks. Kuni 1988. aastani olid laeval maandunud üksnes Itaalia kopterid ja NATO ühisõppuste ajal ka Suurbritannia õhujõudude lennukid Harrier. 1989 kaotati sõjalaevastiku omamise keeld ja Itaalia merevägi omandas lennukid, mis alaliselt "Garibaldil" seisid.

Laeva kodusadam on Taranto.

Laev on nime saanud Itaalia vabadusvõitleja Giuseppe Garibaldi järgi.

Laeva üldandmed

pikkus 180,2 m
laius 30 m
süvis 8,2 m
veeväljasurve 10 000 t (tühilastis), 13 850 t (täislastis)
kiirus 30 sõlme

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Laeva relvastuse hulka kuulub palju [[elektrooniline sõda|elektroonilise sõja]] vahendeid, sealhulgas radarivastased seadmed, segajad ja valgustusraketid. Laeval võib paikneda kuni 16 AV-8B [[Harrier]] II tüüpi [[lennuk]]it (Itaalia armeele kuulub selliseid ainult 15) või 18 "[[Agusta]]" [[kopter]]it. Lennurada on 4° kaldu, 174 m pikk ja 30,4 m lai.
-Pärast [[Teine Maailmasõda|Teist Maailmasõda]] keelati Itaalial omada sõjalaevastikku. Sellepärast nimetati teda ehitamise ajal [[lennukikandja]]-[[ristleja]]ks. Kuni [[1988]]. aastani olid laeval maandunud üksnes Itaalia kopterid ja [[NATO]] ühisõppuste ajal ka [[Suurbritannia õhujõud]]ude lennukid [[Harrier]]. [[1989]] kaotati sõjalaevastiku omamise keeld ja Itaalia merevägi omandas lennukid, mis alaliselt "Garibaldil" seisid.
+Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] keelati Itaalial omada sõjalaevastikku. Sellepärast nimetati teda ehitamise ajal [[lennukikandja]]-[[ristleja]]ks. Kuni [[1988]]. aastani olid laeval maandunud üksnes Itaalia kopterid ja [[NATO]] ühisõppuste ajal ka [[Suurbritannia õhujõud]]ude lennukid [[Harrier]]. [[1989]] kaotati sõjalaevastiku omamise keeld ja Itaalia merevägi omandas lennukid, mis alaliselt "Garibaldil" seisid.
 Laeva kodusadam on [[Taranto]].